body of water between mountains during daytime

Foto: Endre Stedje, allikas Unsplash

Ettevõtte tulumaks Eestis ja Põhjamaades: määrad, ajastus ja omaniku tulu

Eesti ja neli Põhjamaad maksustavad ettevõtte kasumit kõik 20–22%-ga. Erinevus seisneb maksustamise ajas ja selles, kui suure osa dividendist omanik tegelikult alles jätab.

Lühivastus

Eesti, Soome, Rootsi, Norra ja Taani maksustavad ettevõtte kasumit kõik 20–22%-ga. Erinevus seisneb ajastuses. Põhjamaad maksustavad kasumit igal aastal, olenemata sellest, kas omanik selle välja võtab, ning seejärel maksustavad dividendi omaniku käes uuesti. Eestis rakendub 22% üksnes kasumi väljamaksmisel ning omanik ei maksa dividendilt täiendavat Eesti maksu. Eesti ettevõttesse jäävat kasumit ei maksustata üldse.

Helsingi, Stockholmi, Oslo ja Kopenhaageni asutajad vaatavad Eesti poole samal põhjusel: sageli mainitud 0% reinvesteeritud kasumilt. Ainuüksi nominaalmäärade võrdluses Eesti ei eristu. Eesti 22% on kõrgem Soome 20%-st ja Rootsi 20,6%-st ning võrdne Norra ja Taani määraga. Eelis ilmneb alles kahe järgmise küsimuse juures: millal maks tasutakse ja mis saab rahast pärast selle jõudmist omanikuni.

See juhend vastab mõlemale küsimusele ühe omanikuga väikeettevõtte näitel. Allpool toodud piirmäärasid korrigeeritakse igal aastal; nende aluseks olevad põhimõtted muutuvad märksa harvemini.

Ettevõtte tulumaksu määrad Eestis ja Põhjamaades

Riik Ettevõtte tulumaks Millal seda tasutakse Maks selles riigis elavale omanikule makstud dividendilt
Eesti 22% brutoväljamakselt (22/78 netosummast) Ainult kasumi väljamaksmisel Eestis puudub
Soome 20% Igal aastal kogu kasumilt Tegelikult 7,5%, kui dividend jääb ettevõtte netovara 8% ja €150,000 piiresse; sellest suurem osa maksustatakse enamasti nagu töötasu
Rootsi 20,6% Igal aastal kogu kasumilt 20% kuni aastase piirmäärani (ühe inimesega ettevõtte puhul umbes SEK 322,000); sellest üle maksustatakse nagu töötasu, kuni umbes 52%
Norra 22% Igal aastal kogu kasumilt 37,84%: dividend korrutatakse 1,72-ga ja maksustatakse 22%-ga pärast väikest riskivaba mahaarvamist
Taani 22% Igal aastal kogu kasumilt 27% esimeselt DKK 79,400 aktsiatulult aastas, sellest üle 42%

Ettevõtte tulumaksu määr on näitaja, mida asutajad mäletavad, kuid Eesti ja Põhjamaade võrdluses on see kolmest veerust kõige vähem kasulik. Eestit Põhjamaade naabritest eristab teine veerg; Põhjamaid üksteisest eristab kolmas.

Miks on ajastus määrast olulisem

Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis lõpetab ettevõte majandusaasta, arvutab välja maksustatava kasumi ning tasub sellelt ettevõtte tulumaksu, tavaliselt ettemaksetena. See, kas omanik võtab dividendi välja või jätab iga euro pangakontole, ei muuda maksusummat.

Eesti kaotas selle sammu. Eesti ettevõte ei esita iga-aastast ettevõtte tulumaksu deklaratsiooni ega tee ettemakseid. Kasum koguneb bilanssi maksuvabalt. Maksukohustus tekib vaid väljamaksel: dividendi või seaduse järgi selleks loetava makse korral, näiteks ettevõtte tasutud isikliku kulu puhul. See osa kasumist, mille Põhjamaade ettevõte saadab igal aastal maksuhaldurile, jääb Eesti ettevõttesse käibekapitalina, kuni osanikud selle välja võtavad. Maksukohustus lükatakse edasi, mitte ei tühistata, ning see tasutakse väljamakse päeval kehtiva määraga. Meie juhend ettevõtte tulumaksu kohta Eestis loetleb maksed, mida käsitatakse väljamaksetena.

Mida omanikule jääb: €100,000 kasumit

Tabelis on ettevõte €100,000 kasumiga ja üks omanik, kes elab ettevõttega samas riigis. Põhjamaade näitajad on ümardatud ning näitavad suurusjärku, mitte täpset maksusummat; Rootsi näitaja eeldab omanikku, kes saab ka tavapärast töötasu.

Stsenaarium Eesti Soome Rootsi Norra Taani
Kasum jääb ettevõttesse: tasutud maks €0 €20,000 €20,600 €22,000 €22,000
Kõik makstakse välja: ettevõtte ja omaniku kogumaks €22,000 umbes €26,000 umbes €51,000 umbes €51,500 umbes €53,000
Kõik makstakse välja: omaniku saadav summa €78,000 umbes €74,000 umbes €49,000 umbes €48,500 umbes €47,000

Soome näib teises reas üllatavalt hea tänu omakapitali soodustavale reeglile. Ainult veerand Soome dividendist on maksustatav 30% kapitalitulumääraga, kui dividend jääb ettevõtte netovara 8% piiresse. Soome Maksuamet selgitab arvutust näidetega. Tabelis toodud 80 000 € dividend eeldab seega vähemalt 1 miljoni € suurust netovara. Väikese omakapitaliga noor ettevõte maksab märksa rohkem, sest 8% piiri ületav osa maksustatakse palgana.

Rootsi, Norra ja Taani võtavad kasumi teel omanikuni ligikaudu poole. Rootsis maksustavad nn 3:12 reeglid dividendi 20% määraga vaid aastase piirini, ühe töötajaga ettevõtte puhul umbes 322 000 SEK, ning sellest suurema osa palgana. Kasutamata piirmäär kandub edasi, seega maksavad omanikud, kes võtavad kasumit välja osade kaupa, vähem, kui tabel näitab. Norras korrutatakse dividend enne 22% määra kohaldamist 1,72 suuruse ülespoole korrigeerimise teguriga. Taanis jääb märkimisväärne dividend enamasti 42% maksumäära vahemikku.

Millal Eesti ettevõte maksu ei säästa

Eesti mudel tähendab edasilükkamist ettevõtte tasandil. See ei toimi kolmes olukorras ning esimesed kaks puudutavad enamikku koduriiki jäävaid Põhjamaade asutajaid.

Kui ettevõtet juhitakse tegelikult Soomest, Norrast või Taanist, võib see riik käsitada ettevõtet oma maksuresidendina, sest kõigil neil on tegeliku juhtimise koha reegel. Rootsi ei käsita välisettevõtet residendina, kuid Rootsist juhitaval ettevõttel on seal tavaliselt püsiv tegevuskoht ning Rootsi maksustab seda suuresti samal viisil. Kõigil neljal juhul maksustab asukohariik kasumit igal aastal oma reeglite järgi ning Eesti 0% jaotamata kasumilt kaob. Meie artikkel Eesti ettevõtte juhtimisest välismaal elades selgitab, milline näeb välja sisuline tegevus Eestis.

Teine olukord on dividend ise. Põhjamaas elav omanik maksab Eesti ettevõtte dividendilt selle riigi maksu samade reeglite alusel nagu kohaliku ettevõtte dividendilt. Eesti 22/78 on ettevõtte maks, mitte osanikult kinnipeetav maks, mistõttu seda tavaliselt omaniku isiklikust maksust maha ei arvata. Kuna Eesti määr on Põhjamaade ettevõtte tulumaksu määradega võrdne või neist kõrgem, kujuneb kogumaks ligilähedaseks kohaliku ettevõtte maksukoormusega. Põhjamaade residendi jaoks seisneb eelis ajastuses, mitte madalamas lõppmääras.

Kolmas olukord on lihtsam. Kui kogu kasum võetakse igal aastal välja, ei ole edasilükkamisel midagi edasi lükata ning võrdlus taandub tabelis toodud koondmääradele. Eesti jääb endiselt selgelt ettepoole kolmest Skandinaavia riigist ja on Soome lähedal, kuid erinevus on väiksem, kui 0% pealkiri lubab arvata.

Kellele Eesti mudel kõige rohkem kasu toob

Ettevõtte tulumaks Eestis soosib üht harjumust: kasumi jätmist ettevõttesse. See sobib asutajatele, kes reinvesteerivad mitu aastat enne raha väljavõtmist, ning holdingettevõtetele, kuhu koguneb tootlus. See sobib ka omanikele, kes maksavad endale palka või juhatuse liikme tasu ja jätavad ülejäänu ettevõttesse, sest palka maksustatakse tööjõumaksude reeglite järgi ning see ei too kunagi kaasa ettevõtte tulumaksu. Selleks et see kõik kehtiks, peab ettevõtet juhtima Eestist või vähemalt mitte omaniku Põhjamaades asuvalt töölaualt.

Eesti ettevõtte asutamine Eesti Firmaga

Asutame Eestis ettevõtteid Põhjamaade asutajatele ning korraldame raamatupidamise nii, et maksustamise edasilükkamine säilib ja ükski makse omanikule ei muutu kogemata maksustatavaks väljamakseks. Kui soovite teada, kas teie ettevõtet maksustatakse Eestis või koduriigis, saavad meie maksuspetsialistid seda hinnata enne registreerimist. Leht ettevõtte asutamise kohta Eestis selgitab teenuse sisu ning meie raamatupidajad võtavad hiljem deklaratsioonide esitamise üle.

Korduma kippuvad küsimused

Selle juhendi koostas Eesti Firma meeskond, sh Kaasasutaja ja õigusjuht Ilja Nikiforov, ning see on mõeldud ainult teavitamiseks. Ükski esitatud materjal ei ole õigus-, maksu- ega investeerimisnõuanne. Kuigi oleme teinud kõik, et teave oleks avaldamise ajal täpne, võivad seadused ja eeskirjad muutuda. Teie olukorrale vastava õigusabi saamiseks võtke otse ühendust Eesti Firmaga.