Lühidalt
Eesti ettevõte on ELi juriidiline isik, mille välismaalane saab registreerida, omada ja täielikult välismaalt juhtida. Peamine õiguslik vorm on osaühing (OÜ), millel puudub minimaalne osakapital. Eestis kohaldatakse ettevõtte tulumaksu ainult siis, kui kasum ettevõttest välja makstakse.
Riike võrdlevatel asutajatel on sageli samad küsimused: kas mitteresident võib Eesti OÜ-d täielikult omada, mida kontaktisik tegelikult teeb, kuidas toimib praktikas süsteem, kus jaotamata kasumit ei maksustata, ning kas Eesti pangakonto on vältimatu. Allolevad vastused käsitlevad ettevõtte elutsüklit: alates otsusest, kas Eesti sobib Teile, kuni ettevõtte muutmise või lõpetamiseni.
Liikuge otse Teid puudutava etapi juurde:
- Enne registreerimist: kas Eesti ettevõte sobib Teile?
- Ettevõtte registreerimine Eestis
- Juriidiline aadress, kontaktisik ja juhatus
- Maksud
- Raamatupidamine ja majandusaasta aruanded
- Pangakontod ja maksed
- e-Residentsus ja elamine Eestis
- Krüptovarad
- Muudatused, kasv ja lõpetamine
Kellele see leht on mõeldud
See leht on mõeldud kolmele rühmale: ettevõtjatele, kes alles otsustavad, kas asutada ettevõte Eestis; e-residentidele, kes on just OÜ registreerinud ja seisavad silmitsi esimeste tähtaegadega; ning olemasolevate Eesti ettevõtete omanikele, kes kontrollivad enne tegutsemist mõnda reeglit. Siinne teave on üldine ega kujuta endast õigus- või maksunõustamist. Täpsed kohustused sõltuvad tegevusest, omandistruktuurist ja sellest, kus ettevõtte taga olevad inimesed tegelikult töötavad. Kui Teie olukord ei vasta tavapärastele juhtudele, saab meie meeskond anda sellele kohandatud vastuse.
Enne registreerimist: kas Eesti ettevõte sobib Teile?
Peamised õiguslikud vormid on osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), täis- ja usaldusühing (TÜ ja UÜ) ning mittetulundusühing (MTÜ). OÜ on levinuim, sest see ühendab piiratud vastutuse lihtsa juhtimisega. Meie Eesti ettevõtlusvormide võrdlus näitab, millal sobib paremini muu vorm või välismaa ettevõtte filiaal.
OÜ (osaühing) on Eesti osaühing (OÜ). Osanikud vastutavad ainult oma sissemakse ulatuses, ettevõtet juhib juhatus ning osanike andmeid hoitakse äriregistris, Eesti avalikus ettevõtete registris. Selle kaheksakohaline registrikood on ühtlasi maksunumber.
Jah. ELi sees või väljaspool ELi asuvad välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud võivad omada kõiki osasid ning juhatuse liikmed võivad elada ükskõik kus maailmas. Kohalikku osanikku ega juhti ei nõuta; ettevõte peab olema üksnes kättesaadav Eesti registreeritud aadressi või kontaktisiku kaudu.
Ei. Iga osa nimiväärtus peab olema vähemalt €0.01 ning kogusumma otsustavad asutajad. Praktikas peaks summa kajastama kavandatavat tegevust, sest pangad, partnerid ja avaliku sektori ostjad näevad sümboolset summat vähese pühendumuse märgina. Kui osakapital on alla €2 500, võivad osanikud olla kohustatud katma ka pankrotimenetluse kulud kuni puuduva summani. Kapital tuleb tasuda täielikult enne registreerimisavalduse esitamist. Summa valimisel aitab osakapitali juhend.
Ei. Eesti on ELi ja OECD liige, kus on avalik äriregister, maksulepingud ning teabevahetus teiste riikidega. Ettevõtte tulumaks lükkub edasi kasumi jaotamiseni, mitte ei jää maksmata. Teiste riikide maksuasutused käsitlevad Eesti OÜ-d üldjuhul tavapärase ELi ettevõttena. Meie artikkel Kas Eesti on maksuparadiis? selgitab erinevust.
Äriregistris on avalikud osanikud, juhatuse liikmed, registreeritud aadress, põhikiri ja esitatud majandusaasta aruanded. Seal tuleb deklareerida ka tegelikud kasusaajad ehk isikud, kes ettevõtet lõplikult omavad või kontrollivad, kuid nende andmetele juurdepääsu reguleerivad eraldi rahapesuvastased reeglid. Tegeliku kasusaaja juhend selgitab, kes tuleb deklareerida.
Eesti ettevõte sobib asutajatele, kes müüvad rahvusvaheliselt teenuseid või digitooteid, soovivad ELi juriidilist isikut ja suudavad raamatupidamise korras hoida. Tüüpilised kasutajad on konsultandid, tarkvaraettevõtted, veebimüüjad ja valdusstruktuurid. See sobib halvasti ettevõttele, mille kliendid, töötajad ja juhtimine asuvad kõik ühes teises riigis: see riik maksustab ettevõtet tavaliselt niikuinii ning Eesti lisab teise aruandluskohustuste kogumi ilma vastava eeliseta.
See võib nii olla, seega selgitage see enne registreerimist välja. Paljud riigid maksustavad välisettevõtet, mida tegelikult juhitakse nende territooriumilt, või käsitlevad asutaja kodukontorit püsiva tegevuskohana ehk kohaliku maksustatava kohalolekuna. Mõni riik maksustab kontrollitava välisettevõtte reeglite alusel ka ettevõtte jaotamata kasumit. Kaugjuhtimise juhend selgitab, millal välismaalt juhtimine muutub riskiks. Meie riigipõhised lehed Saksamaa, Hispaania, Läti, Ühendkuningriigi ja USA kodanike kohta näitavad, kuidas reegleid kohaldatakse.
Ettevõtte registreerimine Eestis
Võimalusi on kaks: veebis, kui igal asutajal ja juhatuse liikmel on e-Residentsus, või Eesti notari kaudu. E-residendid esitavad asutamisavalduse ettevõtjaportaali ehk äriregistri e-teenusesse ja allkirjastavad selle digitaalselt. Ilma e-Residentsuseta asutajad allkirjastavad tavaliselt oma riigi notari juures volikirja ning esindaja asutab seejärel ettevõtte Eesti notari juures. Meie ettevõtte asutamise teenus korraldab mõlemad võimalused kaugteel.
Ei. e-Residentsus, Eesti digitaalne ID välismaalastele, võimaldab veebis registreerimist ja digitaalset allkirjastamist, kuid notariaalne tee toimib ka selleta. Paljud asutajad alustavad volikirjaga ja saavad kaardi hiljem. e-Residentsuse kaudu asutamise juhis näitab, mis muutub pärast kaardi saamist, ning ilma e-Residentsuseta registreerimise juhend käsitleb alternatiivi.
Ei. Isikusamasust kontrollitakse väljaspool Eestit: biomeetria abil e-Residentsuse kaardi kättesaamisel väljastuskohas või Teie elukohariigi notari juures allkirjastatud volikirjaga, mis on Eestis kasutamiseks tõestatud, tavaliselt apostilliga (rahvusvaheline tõendamismärge). Külastus on oluline üksnes juhul, kui soovite kontot Eesti pangas, sest pank soovib tavaliselt juhatuse liikmega isiklikult kohtuda.
e-Residentsusega vaadatakse kiirmenetluses esitatud veebitaotlus läbi hiljemalt järgmiseks tööpäevaks, sageli mõne tunni jooksul. Notariaalne asutamine võtab pärast volikirja kättesaamist umbes nädala, millele lisandub välismaal selle ettevalmistamiseks, tõestamiseks ja tõlkimiseks kuluv aeg. Registreerimise ajakava võrdleb võimalusi.
Kogukulu sõltub valitud viisist: asutamine hõlmab riigilõivu, teenusepakkuja tasu ning notariaalse tee puhul notari- ja tõlkekulusid. Jooksvate kulude hulka kuuluvad raamatupidamine ja majandusaasta aruanne. Enamik mitteresidente maksab ka Eestis asuva juriidilise aadressi teenuse eest või juhul, kui aadress on välismaal, kontaktisiku eest. Kulude ülevaade esitab summad, selgitab iga kulu sisu ja näitab, milliseid kulusid on lihtne tähelepanuta jätta.
Veebitaotluseks on vaja asutajate isikuandmeid, ettevõtte nime, registreeritud aadressi, peamist tegevusala, osakapitali ja põhikirja, mille jaoks register pakub standardvormi. Notariaalsel teel lisatakse sama teave notariaalselt tõestatud volikirja ning iga asutaja esitab tõestatud passikoopia. Tütarettevõtet asutavad ettevõtted lisavad väljavõtte oma asukohariigi registrist.
Nimi peab kasutama ladina tähti, selgelt eristuma äriregistris juba olevatest nimedest ning vältima teise isiku kaubamärki, kui omanik ei anna nõusolekut. See ei tohi eksitada tegevuse ega õigusliku vormi osas ning peab sisaldama OÜ või osaühing. Nime saab enne asutamist kontrollida ja reserveerida. Ettevõtte nime juhend loetleb reeglid ja näited tagasi lükatud nimedest.
EMTAK-kood tuleneb Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist ning iga ettevõte valib registreerimisel ühe põhikoodi. Kood ei piira ettevõtet: OÜ võib tegutseda igal seaduslikul tegevusalal ning vajaduse korral tegevusloaga. Vt tegevusala valimine ja muutmine.
Enamik tegevusalasid tegevusluba ei vaja. Tegevusluba või registreering on nõutav reguleeritud valdkondades, nagu finantsteenused, krüptovarateenused, makseteenused, maanteetransport, alkohol ja tubakas, ravimid ning ehitusprojekteerimine. Tegevusload väljastab pädev asutus ning enamik neist kantakse majandustegevuse registrisse. Meie õigusarvamuse teenus saab hinnata, kas Teie tegevus seda vajab.
Juriidiline aadress, kontaktisik ja juhatus
Mitte tingimata. Registreeritud aadress ehk juriidiline aadress võib olla välismaal, kuid sel juhul vajab ettevõte kontaktisikut, mistõttu on Eesti aadress lihtsam lahendus. Virtuaalkontor on lubatud ning seda kasutab enamik mitteresidendist omanikke: tegevusloaga teenusepakkuja annab äriregistris kuvatava aadressi ja võtab vastu ettevõtte ametliku posti, seega ruume ei ole vaja. Virtuaalkontori teenus selgitab, mida see sisaldab, ning juriidilise aadressi leht käsitleb aadressireegleid.
Äriseadustiku kohaselt vajab Eesti ettevõte kontaktisikut ainult siis, kui selle registreeritud aadress on välismaal; Eesti aadressi korral seda vaja ei ole. Kontaktisik võtab vastu ettevõtte ametlikud dokumendid ja edastab need edasi. Seda rolli võib täita üksnes notar, advokaat, vandeaudiitor, mitteresidendi maksuesindaja või tegevusloaga usaldusühingute ja äriühingute teenuse osutaja. Ettevõtte, kes vajab kontaktisikut, kuid kellel seda ei ole, võib registrist kustutada.
Ei. Kõik juhatuse liikmed ehk ettevõtte juhid võivad olla mitteresidendid, sealhulgas ainsa välismaalasest asutaja puhul. Nimetatud juhatuse liikmed on seaduslikud, kuid harva kasulikud, sest pangad ja lepingupartnerid neid ei aktsepteeri. Meie artikkel nimetatud juhatuse liikmetest selgitab, miks.
Juhatuse liikmed juhivad ettevõtte igapäevast tegevust, esindavad seda, korraldavad raamatupidamist, esitavad majandusaasta aruande ja maksudeklaratsioonid tähtajaks ning hoiavad registriandmed ajakohased. Nende kohustuste rikkumine võib kaasa tuua isikliku vastutuse ettevõtte ja mõnel juhul selle võlausaldajate ees. Juhatuse juhend kirjeldab kohustusi ja vastutusreegleid.
Ei. Seadus ei nõua palka ega juhatuse liikme tasu ning paljud ühe asutajaga ettevõtted ei maksa midagi enne kasumi tekkimist. Makstav juhatuse liikme tasu kuulub Eesti tulumaksu ja sotsiaalmaksu alla, välja arvatud juhul, kui liikmel on A1 tõend ehk ELi vorm, mis kinnitab teise riigi sotsiaalkindlustuse kohaldumist. Juhatuse liikme tasustamise juhend näitab arvutuskäiku.
Maksud
Eestis maksustatakse ettevõtte kasumit ainult siis, kui see ettevõttest välja liigub: dividendidena, kingitustena, ettevõtlusega mitteseotud kuludena või varjatud kasumi jaotamisena, näiteks omaniku erakulutustena. Jaotamata või reinvesteeritud kasumilt ettevõtte tulumaksu ei maksta ning selle kohta ei esitata iga-aastast maksudeklaratsiooni. Meie praktikas on see esimene põhjus, mille kliendid Eesti valimisel nimetavad. Jaotatud kasumi maksumäär on toodud meie maksujuhendis.
Eesti ettevõte maksab dividendi jaotamisel ettevõtte tulumaksu. Füüsilisest isikust saajatel ei teki üldjuhul täiendavat Eesti maksu, kuid nende elukohariik võib neid maksustada sõltuvalt selle riigi reeglitest ja Eestiga sõlmitud maksulepingust. Dividendide maksustamise juhend käsitleb korda.
Eesti OÜ võib dividende jaotada ainult kinnitatud majandusaasta aruandes näidatud kasumist ning üksnes juhul, kui ettevõtte vara miinus kohustused katab endiselt osakapitali ja väljamaksmisele mittekuuluvad reservid. Varem ilma osakapitali sissemakseta registreeritud ettevõte peab selle tasuma, enne kui saab midagi jaotada.
Eesti ettevõte maksab omanikele palka, juhatuse liikme tasu, dividende või nende kombinatsiooni. Palka maksustatakse tavaliselt seal, kus tööd tehakse, juhatuse liikme tasu üldjuhul Eestis ja dividende ettevõtte tasandil nende väljamaksmisel. Asutajatel tekib probleeme, kui nad võtavad raha välja muul viisil: ettevõtte kontolt tehtud erakulutusi maksustatakse varjatud kasumi jaotamisena ning osanikele antud laene, mida äriühinguõigus üldjuhul keelab, võidakse maksustada samamoodi. Meie juhendid palga ja dividendide võrdlusest ning osanike laenudest selgitavad reegleid.
Ei. Käibemaksukohustuslaseks registreerimine muutub kohustuslikuks alles siis, kui ettevõtte Eestis maksustatav käive ületab aastase piirmäära. Kaupade või digiteenuste müük teiste ELi riikide tarbijatele üle ELi-ülese piirmäära nõuab seda tavaliselt samuti ning välismaistelt tarnijatelt ostmine võib nõuda piiratud registreeringut. Vabatahtlik registreerimine aitab ettevõtteid, kes kauplevad käibemaksukohustuslasena registreeritud ELi klientidega. Meie käibemaksukohustuslaseks registreerimise leht loetleb piirmäära.
Maksu- ja Tolliamet eeldab, et ettevõte suudab näidata Eestiga seotud tegelikku majandustegevust. Äsja registreeritud välisomanikuga ettevõte, kellel puuduvad kliendid ja lepingud, ei suuda seda sageli teha. Keeldumised on tavalised ja neid saab vaidlustada või saab ettevõte uuesti taotleda, kui tegevuse kohta on juba midagi näidata. Meie artikkel KMKR-numbri andmisest keeldumisest selgitab, mida amet küsib.
Käibemaksukohustuslasena registreeritud Eesti ettevõte lisab käibemaksu sõltuvalt kliendist ja tema asukohast. Teistes ELi riikides asuvatele äriklientidele, kellel on kehtiv KMKR-number, esitatakse arve üldjuhul ilma Eesti käibemaksuta ning nad arvestavad käibemaksu ise. Kaupade ja digiteenuste müük teiste ELi riikide tarbijatele hõlmab Eesti käibemaksu kuni ELi-ülese aastase piirmäärani; sellest ülevalpool kohaldub kliendiriigi käibemaks, mis deklareeritakse tavaliselt One-Stop Shopi kaudu. Väljapoole ELi eksporditud kaubad on Eesti käibemaksust vabastatud ning teenused ELi-välistele klientidele jäävad sõltuvalt teenusest sageli selle kohaldamisalast välja. Meie OSS-i juhend käsitleb müüki ELi tarbijatele.
Eesti ettevõte esitab igakuiseid deklaratsioone ainult siis, kui ta teeb maksustatavaid väljamakseid või on käibemaksukohustuslasena registreeritud. Palgad, juhatuse liikme tasud, dividendid ja muud maksustatavad väljamaksed deklareeritakse koondsel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil järgmise kuu 10. kuupäevaks ning käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõte esitab käibedeklaratsiooni 20. kuupäevaks ka müügita kuu eest. Maksukalender loetleb kuupäevad.
Raamatupidamine ja majandusaasta aruanded
Ettevõte peab pidama raamatupidamist, esitama maksudeklaratsioone maksustatavate väljamaksete korral, esitama majandusaasta aruande tähtajaks ja hoidma registreeritud aadressi. Samuti peab ta hoidma ajakohased osanike, juhatuse ja tegelike kasusaajate andmed ning olema valmis esitama dokumente pankadele ja partneritele, kes teevad oma kontrolle. Tegevusload, käibemaks ja palgaarvestus sõltuvad tegevusest. Ettevõtte asjaajamise juhend kirjeldab, kuidas neid ülesandeid tavaliselt korraldatakse.
Jah, alates registreerimise päevast ja käibest sõltumata. Arvestus peab järgima Eesti finantsaruandluse standardit või IFRS-i ning iga tehing peab põhinema dokumendil, mida säilitatakse seitse aastat. Võite pidada raamatupidamist ise, kuid enamik mitteresidendist asutajaid usaldab selle Eestis asuvale raamatupidajale.
Majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, mis kalendriaastat kasutavate ettevõtete puhul tähendab 30. juunit. Aruande kinnitavad osanikud, juhatus allkirjastab selle digitaalselt ning see esitatakse äriregistrile, kus see muutub avalikuks. Töötava e-Residentsuse kaardita juhatuse liige saab selle siiski esitada notari kaudu; vt esitamine ilma e-Residentsuse kaardita. Majandusaasta aruande teenus käsitleb sisu ja vormi.
Audit või lihtsam ülevaatus muutub kohustuslikuks, kui tulu, varade kogumaht või töötajate arv ületab seaduses sätestatud piirmäärad; enam kui kahe osanikuga aktsiaseltsi auditeeritakse alati. Väikesed omaniku juhitud OÜ-d jäävad tavaliselt alla meie auditi ja ülevaatuse juhendis loetletud piirmäärade.
Äriregister võib ettevõtet ja selle juhatuse liikmeid trahvida korduvalt ja ilma eelneva hoiatuseta ning trahvimäärused on avalikud. Registrist kustutamine eeldab hoiatust koos uue tähtajaga ning muutub võimalikuks kolm kuud pärast seadusjärgset tähtaega. Kustutatud ettevõtte saab taastada kolme aasta jooksul. Esitamata aruanne takistab ka dividendide väljamaksmist. Hilinenud majandusaasta aruande juhend käsitleb trahve ja järeletegemist.
Jah. Eestis puudub ametlik tegevusetuse staatus, mistõttu tegevuseta ettevõttel säilivad kõik kohustused: registreeritud aadress, ajakohased registriandmed ja iga-aastane majandusaasta aruanne, mis võib olla nullaruanne. Asutajad, kes ootavad pikka pausi, sageli lõpetavad ettevõtte selle asemel.
Pangakontod ja maksed
Ei, see võib pangateenuseid kasutada enda valitud kohas. Osakapitali võib tasuda Euroopa Majanduspiirkonna panga või makseasutuse kontole või veebis registreerimisel sissemaksena ettevõtjaportaali kaudu. Igapäevast tegevust ja maksumakseid saab korraldada välispanga või tegevusloaga e-raha asutuse, näiteks Wise’i kaudu. Meie Eesti ettevõtte maksekontode juhend võrdleb teenusepakkujaid.
Jah, kuid heakskiit ei ole tagatud ning meie praktikas valmistab pangakonto asutajatele pärast registreerimist kõige sagedamini pettumuse. Eesti pangad ootavad selget seost Eestiga, näiteks kliente, töötajaid, ruume või residendist juhatuse liiget, ning lükkavad selle puudumisel taotlused tavaliselt põhjendusi esitamata tagasi. Sellise seoseta asutajad alustavad üldjuhul tegevusloaga ELi makseteenuse pakkujaga ning pöörduvad panga poole hiljem, kui ettevõttel on juba tegevusajalugu. Pangakonto juhend selgitab, mida pangad vaatavad.
Ei, e-Residentsus iseenesest ei anna õigust isiklikule ega ärikontole üheski pangas. Eesti-sidemeteta mitteresidentidele avatakse isiklikke kontosid harva. Ettevõtte jaoks on makseteenuse pakkujad, nagu Wise, Revolut Business või Payoneer, tavapärane esimene samm sõltuvalt omanike elukohast.
Jah. Stripe aktsepteerib Eesti ettevõtteid, sealhulgas e-residentide asutatud ettevõtteid, kui konto taga olevad inimesed elavad Stripe’i toetatud riigis. See kontrollib ettevõtte registriandmeid, veebisaiti ja ärimudelit ning teeb väljamakseid eraldi euro IBAN-iga ärikontole, näiteks Wise’i või Revolut Businessi kontole. Meie Stripe’i juhend loetleb ettevalmistatava.
e-Residentsus ja elamine Eestis
e-Residentsus on riigi väljastatud digitaalne identiteet, mis võimaldab välismaalasel dokumente allkirjastada, kasutada äriregistrit ja ettevõtet veebis juhtida. See ei ole elamisluba, kodakondsus, viisa ega maksustaatus: e-residendid maksavad üksikisiku makse seal, kus nad elavad, ning ettevõttele kohaldatakse samu reegleid nagu igale teisele Eesti ettevõttele. Meie juhendid käsitlevad e-Residentsuse taotlemist ja e-Residentsuse ning ettevõtte registreerimise võrdlust.
Ei. Ei ettevõte ega e-Residentsus anna õigust Eestis elada või töötada. ELi, EMP ja Šveitsi kodanikud peavad üksnes registreerima oma elukoha; teised vajavad viisat või elamisluba. Ettevõtluseks antav elamisluba eeldab tavaliselt märkimisväärset investeeringut ning Startup Visa on mõeldud kasvupotentsiaaliga tehnoloogiapõhistele ettevõtetele. Meie Startup Visa juhend selgitab, kes kvalifitseerub.
Ettevõtet ennast see ei mõjuta ning see jätkab kõigi kohustuste täitmist. Kaotate digitaalse allkirjastamise võimaluse, seega tehakse esitamised notari või volikirja kaudu kuni uue kaardi saabumiseni. Meie praktikas keeldutakse pikendamisest peamiselt siis, kui ettevõte ei ole aastaid majandusaasta aruandeid esitanud, ning keeldumist saab vaidlustada. Vt mis juhtub kaardi aegumisel ja mida teha, kui pikendamisest keeldutakse.
Krüptovarad
Jah, mõlemad on lubatud. Varad kajastatakse bilansis ja majandusaasta aruandes ning ettevõtte enda arvel kauplemine ei vaja tegevusluba, kui teistele teenuseid ei pakuta. Krüptos tasutud müük arveldatakse ja maksustatakse nagu euromüük ning krüptovara kirjendatakse tehingupäeva turuväärtuses. Vt krüptovarasse investeerimine OÜ kaudu.
Jah, kui ettevõte pakub teistele teenuseid: vahetust, hoidmist, vahendust või sarnast. Selline tegevus nõuab Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse osutaja (CASP) tegevusluba ELi MiCA määruse alusel. MiCA alusel väljastatavate Eesti krüptotegevuslubade juhend käsitleb tegevusloaga teenusepakkuja kohustusi.
Muudatused, kasv ja lõpetamine
Jah, osasid võib müüa või võõrandada, arvestades teiste osanike ostueesõigust kõrvalisele isikule müümisel ning põhikirjas sätestatud piiranguid. Vaikimisi tõestab võõrandamise Eesti notar, mida e-resident saab sageli korraldada videokõne kaudu, ning notar teatab sellest äriregistrile. Kui osakapital on vähemalt €10 000 ja täielikult tasutud, võivad osanikud ühehäälselt muuta põhikirja, et loobuda notari nõudest; siis piisab kirjalikust lepingust ja juhatus ajakohastab registrit. Vt osaniku lisamine.
Jah. Juhatus saab muuta kontaktandmeid ja sama omavalitsuse piires asuvat aadressi otse äriregistris. Uus nimi, kolimine teise omavalitsusse, osakapitali muutmine või põhikirja muutmine vajab osanike otsust ja registrikannet. Tegevuskoode ajakohastatakse iga majandusaasta aruandega. Meie juhendid ettevõtte nime muutmisest ja aadressi muutmisest loetlevad sammud ja tasud.
Jah. Eestis töötav töötaja kantakse Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse enne töö alustamist ning palgamaksud tasutakse Eestis. Teises riigis töötavat töötajat maksustatakse ja kindlustatakse tavaliselt seal, mis tähendab enamasti Eesti ettevõtte registreerimist selles riigis tööandjana või kohaliku palgaarvestuse teenusepakkuja kasutamist. Esimese töötaja palkamise juhend käsitleb Eesti poolt.
Jah, ning valdusstruktuurid on OÜ levinud kasutusviis. Tütarettevõttelt saadud dividendid, milles Eesti ettevõttel on vähemalt 10% osalus, saab üldjuhul edasi maksta oma osanikele ilma Eesti maksu teise kihita.
Eesti ettevõte lõpetatakse kas likvideerimisega, mis algab osanike lõpetamisotsusega, või kui sellel puuduvad varad, võlad ja pooleliolevad menetlused, lihtsustatud kustutamisega. Likvideerimisel kantakse likvideerija registrisse, võlausaldajaid teavitatakse ametlikus väljaandes ning neil on nõuete esitamiseks neli kuud; ettevõtte võib kustutada mitte varem kui kuus kuud pärast lõpetamise registrisse kandmist ja avaldamist. Likvideerimisteenus korraldab mõlemad võimalused kaugteel.
Kui lühivastus ei ole piisav
Eesti ettevõtte saab asutada ja seda juhtida välismaalt, kui selle aadress, registriandmed, raamatupidamine ja majandusaasta aruanne on korras. Eesti Firma registreerib ettevõtteid, pakub juriidilist aadressi või kontaktisikut, peab raamatupidamist ja esitab aruandeid asutajatele kogu ELis ja kaugemal. Kui ükski siinne vastus Teie juhtumile selgelt ei sobi, saatke meile oma olukorra lühikirjeldus ning ütleme Teile, mida kohaldada.