Korduma kippuvad küsimused Eesti ettevõtete kohta

Levinumad õiguslikud vormid on osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS) ja füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). OÜ on piiratud vastutuse ja paindlike juhtimisreeglite tõttu kõige laialdasemalt kasutatav vorm.

OÜ on osaühing, mis pakub osanikele piiratud vastutuse kaitset. See on Eestis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tavapärane äriühinguvorm.

OÜ minimaalse osakapitali nõue on €0.01. Kapitali struktuur peab siiski vastama ettevõtte kavandatud tegevusele ja finantsilisele usaldusväärsusele.

Jah. Eesti ettevõtte saab registreerida veebis e-residentsuse abil või notariaalselt tõestatud volikirja alusel. Digitaalne asutamine on levinud ja õiguslikult tunnustatud.

Kui registreerimine toimub digitaalselt või volitatud esindajate kaudu, ei ole Eestis füüsiliselt kohal viibimine vajalik. Olenevalt kasutatavast meetodist võib siiski olla vajalik isikusamasuse tuvastamine.

Jah. Eesti õigus lubab 100% välisomandit ning juhatuse liikmed võivad elada väljaspool Eestit, kui järgitakse kohaldatavaid nõudeid.

Kohalik juhatuse liige ei ole kohustuslik. Kui juhatus asub aga väljaspool EL-i, võib olla nõutav kontaktisik Eestis.

Kui juhatus asub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, nõuab seadus üldjuhul litsentseeritud kontaktisiku määramist Eestis.

Jah. Eesti ettevõtetel peab olema registrisse kantud juriidiline aadress ning selle nõude täitmiseks kasutatakse sageli virtuaalkontori teenuseid.

Veebis registreerimine viiakse tavaliselt lõpule ühe kuni viie tööpäeva jooksul, olenevalt dokumentidest ja kontrollimenetlustest.

Jah. OÜ võib asutada üks osanik ja see võib kuuluda ühele osanikule ilma täiendavate struktuurinõueteta.

Jah. Eesti äriregister on avalikult ligipääsetav ning sisaldab teavet juhatuse liikmete, osanike ja tegelike kasusaajate kohta.

Juhatuse liikmed vastutavad seadusliku juhtimise, finantsjärelevalve ja aruandluskohustuste täitmise eest. Kohustuste raske rikkumise korral võivad nad vastutada isiklikult.

Jah. Eesti OÜ osa võib igal ajal teisele füüsilisele või juriidilisele isikule üle anda, tingimusel et üleandmine vastab seadusest tulenevatele nõuetele ja kantakse nõuetekohaselt äriregistrisse.

Osa üleandmine vormistatakse üldjuhul notariaalse lepinguga. Kui põhikiri lubab aga lihtsustatud üleandmist, võib tehingu teha elektrooniliselt äriregistri kaudu. Õigusliku jõu saamiseks tuleb muudatus ametlikult registreerida.

Dividende võib jaotada ainult siis, kui ettevõttel on piisavalt jaotamata kasumit ja finantsaruanded kinnitavad maksevõimelisust. Tasumata osakapital võib väljamakseid piirata.

Eestis maksustatakse äriühingu kasumit alles selle jaotamisel. Jaotamata ja reinvesteeritud kasumilt üldjuhul ettevõtte tulumaksu ei maksta.

Dividende maksustatakse nende jaotamisel äriühingu tasandil. Standardmäär on 22/78 jaotatud netosummast, kusjuures teatud juhtudel on võimalik kasutada vähendatud määrasid.

VAT-kohustuslasena registreerimise piirmäär Eestis on €40,000 Eestis tekkinud maksustatavat aastakäivet. Kui ettevõtte käive ületab kalendriaasta jooksul €40,000, peab ta registreerima end VAT-kohustuslaseks ja täitma VAT-aruandluse nõudeid. Vabatahtlik registreerimine on võimalik ka enne piirmäära saavutamist.

Jah. Kõik Eesti ettevõtted peavad pidama raamatupidamisarvestust kohalike finantsaruandluse standardite kohaselt.

Jah. Iga ettevõte peab esitama äriregistrile majandusaasta aruande kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

Audit muutub kohustuslikuks, kui käive, bilansimaht või töötajate arv ületab seaduses sätestatud piirmäärasid.

Jah. Aruannete esitamata jätmine või seadusest tulenevate kohustuste eiramine võib kaasa tuua trahve, sunnimeetmeid või registrist kustutamise.

Ei. Eesti õigus ei nõua ettevõttelt pangakonto omamist Eesti pangas. Kohalik konto võib olla praktiline, kuid see ei ole seadusest tulenev nõue.

Jah. Eesti ettevõtted võivad kasutada EL-i pankade, rahvusvaheliste finantsasutuste või litsentseeritud e-raha asutuste (EMI) kontosid, tingimusel et läbipaistvus- ja vastavusnõuded on täidetud.

e-Residentsus annab digitaalse isikutunnistuse, mis võimaldab kaugjuurdepääsu Eesti e-teenustele, sealhulgas ettevõtte haldamisele ja dokumentide allkirjastamisele.

Jah. Eesti ettevõte võib hoida krüptovara oma varade osana, järgides raamatupidamis- ja maksuaruandluse nõudeid.

Jah. Ettevõtted võivad kaupade või teenuste eest vastu võtta krüptovaluutamakseid, tingimusel et tehingud nõuetekohaselt kajastatakse ja deklareeritakse.

Jätkuvate kohustuste hulka kuuluvad raamatupidamine, maksuaruandlus, majandusaasta aruannete esitamine, täpsete osanike andmete säilitamine ja muudatuste korral registriandmete ajakohastamine.

Eesti ettevõtte võib vabatahtlikult lõpetada ametliku likvideerimismenetluse kaudu, mis hõlmab võlausaldajate teavitamist ja lõpparuannete esitamist. Menetluse kestus oleneb ettevõtte tegevusest ja kohustustest.