Lühivastus
Läti SIA on Läti piiratud vastutusega äriühing ja seal kõige levinum ettevõtlusvorm. Selle osakapital peab olema vähemalt 2 800 €, kuid väikeosakapitaliga versioonis võib see olla vaid üks sent; selles võib olla kuni viis füüsilisest isikust osanikku. Register kinnitab uue SIA ühe kuni kolme tööpäeva jooksul ning välismaalased võivad seda omada ja juhtida ka Lätis elamata.
SIA on lühend sõnadest sabiedrība ar ierobežotu atbildību ehk Läti piiratud vastutusega äriühing. Läti SIA täidab sama rolli nagu OÜ Eestis või UAB Leedus: omanikud riskivad ainult sissepandud rahaga ning ettevõte on eraldiseisev juriidiline isik, kes sõlmib lepinguid, palkab töötajaid ja maksab makse oma nimel.
Mis on Läti SIA
SIA on eraettevõte: selle osadega ei kaubelda avalikult ning osanikud võivad olla füüsilised isikud või äriühingud mis tahes riigist, ilma välisosaluse piiranguta. Seda juhib ühest või mitmest füüsilisest isikust koosnev juhatus ning olulised otsused teeb osanike koosolek. Juhatuse liikmetelt ei nõuta ametlikku kvalifikatsiooni ega Lätis elamist; ettevõtte sekretäri ei ole ning nõukogu on vabatahtlik. Läti teine piiratud vastutusega vorm, aktsiaselts (AS), vajab 35 000 € osakapitali ja kohustuslikku nõukogu, mistõttu on peaaegu iga väike- ja keskmise suurusega ettevõte SIA. Mõlemat reguleerib Läti Commercial Law.
Piiratud vastutus kaitseb osanikke, kuid mitte automaatselt juhatust. Juhatuse liige, kes rikub oma kohustusi, vastutab isiklikult ettevõttele põhjustatud kahju eest ning maksejõuetuse või suure maksuvõla korral võivad võlausaldajad ja riigi maksuamet pöörduda isiklikult ka juhatuse liikmete poole.
Tavapärane või väikese osakapitaliga SIA
Läti õigus pakub sama ettevõtet kahes suuruses. Väikese osakapitaliga vorm võimaldab alustada peaaegu rahata ning sellest on saanud tavapärane valik: justiitsministeeriumi andmetel olid 2024. aastal ligi 80% uutest registreeritud ettevõtetest väikese osakapitaliga SIA-d või ühe asutajaga SIA-d.
| Tavapärane SIA | Väikese osakapitaliga SIA | |
|---|---|---|
| Osakapital | 2 800 € või rohkem | 0,01 € kuni 2 799,99 € |
| Asutajad ja osanikud | Füüsilised ja juriidilised isikud, arv piiramata | Ainult füüsilised isikud, kuni viis |
| Juhatuse liikmed | Mis tahes füüsilised isikud | Ainult osanikud |
| Enne registreerimist tasutud kapital | Vähemalt pool, ülejäänu aasta jooksul | Täies ulatuses |
| Kohustuslik reserv | Puudub | Vähemalt 25% iga aasta kasumist, kuni kapital jõuab 2 800 €-ni |
| Riigilõiv | 75 € või 225 € ühepäevaseks läbivaatamiseks | 20 € või 60 € ühepäevaseks läbivaatamiseks |
Väikeosakapitaliga SIA suhtes kehtib veel üks piirang: isik võib olla osanik ainult ühes sellises ettevõttes. Raamatupidamine ja maksud on mõlema puhul samad, seega sõltub valik omanikest ja nende plaanidest. Väikeosakapitaliga SIA sobib ühele või mõnele väikselt alustavale füüsilisele isikule. Tavalist SIA-d on vaja, kui osanikuks saab ettevõte või omanikke on üle viie. See on mõistlik ka siis, kui plaanite kasumit varakult välja maksta, sest kohustuslik reserv hoiab kinni veerandi sellest.
Kuidas Lätis SIA-d registreerida
Läti SIA registreeritakse veebis ettevõtjate registri portaali kaudu. Asutajad esitavad asutamisotsuse, põhikirja, osanike registri, iga juhatuse liikme nõusoleku, hoone katastrinumbriga juriidilise aadressi kinnituse ning tegelike kasusaajate deklaratsiooni. Aadress peab olema tegelik ruum ning kui see kuulub kellelegi teisele, on vaja omaniku nõusolekut. Kõik dokumendid peavad olema läti keeles ning samas avalduses saab taotleda KMKR-numbrit. Ainus asutaja, kes on ühtlasi ainus juhatuse liige ja tegelik kasusaaja, võib lasta süsteemil kõik dokumendid mõne minutiga koostada.
Enne avalduse esitamist avavad asutajad tulevase ettevõtte nimel pangas või litsentseeritud makseasutuses maksekonto ja tasuvad osakapitali: väikeosakapitaliga SIA puhul täies ulatuses ning tavalise SIA puhul vähemalt poole. Pärast ettevõtte registreerimist kuulub see raha ettevõttele ja juhatus võib seda ettevõtluseks kasutada; midagi ei pea külmutatuna hoidma.
Lätil puudub Eesti e-Residentsusega sarnane süsteem, seega kinnitatakse allkirjad kas ELi kvalifitseeritud e-allkirjaga või notari juures ning välisdokumendid tuleb legaliseerida ja tõlkida. Riigilõiv tasutakse portaalis ning register vaatab toimiku läbi ühe kuni kolme tööpäeva jooksul, arvestamata esitamise päeva. Välismaal asuva asutaja puhul pikendavad allkirjade kogumine, konto avamine ja dokumentide tõlkimine kogu protsessi tavaliselt kahe kuni nelja nädalani.
Mida SIA haldamine hõlmab
Registreerimine on lihtne osa. Raamatupidamine ja deklaratsioonide esitamine riigi maksuametile algavad registreerimise päeval, mitte esimese arvega. Kuna register ja maksuhaldur töötavad ainult läti keeles, on kohalikku raamatupidajat vaja alates esimesest kuust. Registrijärgne aadress peab jääma kehtivaks, mis tähendab tavaliselt üüri või aadressiteenuse eest tasumist. Läti pangas ärikonto avamine võtab sageli kauem aega kui ettevõtte registreerimine, seega esitage taotlus varakult, isegi kui osakapital kanti makseasutusse.
Maksud, aruandlus ja juhatuse liikme tasu
SIA maksab ettevõtte tulumaksu ainult kasumi jaotamisel: 20% brutomahust, mis võrdub 25%-ga sellest, mida osanikud tegelikult saavad. Ettevõttesse jäetud kasumit ei maksustata. Üksikasjad, sealhulgas füüsilistele isikutele kuuluvate ettevõtete alternatiivne kord, leiate meie artiklist ettevõtte tulumaks Lätis.
Käibemaksukohustuslaseks registreerimine riigi maksuametis muutub kohustuslikuks, kui maksustatav käive ületab kalendriaastas 50 000 €; varem registreerimine on lubatud. Iga SIA esitab majandusaasta aruande ning mikro- ja väikeettevõtetel on selle esitamiseks viis kuud pärast majandusaasta lõppu. Ettevõte peab ka tegeliku kasusaaja andmeid ajakohasena hoidma. Mikroettevõtte maksurežiim ei ole SIA-le avatud; see kehtib ainult füüsilisest isikust ettevõtjatele ja enda eest töötavatele isikutele.
Üks reegel üllatab paljusid esmakordseid omanikke. Juhatuse liige ei pea palka saama, kuid kui ettevõtte käive ületab kuus viiekordset kuupalka alammäära ja kellelegi ei maksta vähemalt miinimumpalka, käsitleb maksuhaldur juhatuse liiget selle palga saajana ning nõuab sellelt summalt tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Reegel ei kehti registreerimise aastal, kuid alates teisest aastast vajab kasvav SIA, mille juhatuse liige töötasu ei saa, plaani.
Kuidas kontrollida Läti SIA-d
Enne Lätist pärit SIA-ga lepingu sõlmimist otsige see avalikust registrist aadressil info.ur.gov.lv. Registreerimisnumber, aadress, juhatus, osanikud, tegelikud kasusaajad ja staatus on tasuta nähtavad. KMKR-numbrit saab kontrollida ELi VIES andmebaasis. Kui staatus ei ole aktiivne või juhatus muutus eelmisel nädalal, küsige enne arve tasumist küsimusi.
SIA Lätis või ettevõte Eestis?
Kui Teie kliendid, töötajad või ruumid asuvad Lätis, on Läti SIA loomulik valik ning väikeosakapitaliga versioon hoiab alustamiskulud madalad. Kui vajate üksnes ELi ettevõtet, mida saate juhtida kõikjalt, võrrelge esmalt võimalusi.
Üks tähelepanek, mida kuuleme Läti klientidelt: riigi maksuamet vastab aeglaselt ja kohaldab reegleid rangelt. See on levinud põhjus, miks lätlased ise valivad Eesti ettevõtte, kuigi mõlemas riigis maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Me ei registreeri Läti ettevõtteid, kuid asutame ja haldame Eesti ettevõtteid Lätist ja mujalt pärit asutajatele. Vaadake meie võrdlust Eesti ja Läti ning juhendit Läti elanikele Eesti ettevõttega või saatke meile päring.
Korduma kippuvad küsimused
See on juriidiline vorm, mis kirjutatakse nime ette samamoodi nagu „Ltd“ Briti ettevõtte nime järele. „SIA“ näitab, et ettevõte on äriregistrisse kantud Läti piiratud vastutusega äriühing, ning selle kirjadel ja arvetel on 11-kohaline registreerimisnumber.
Jah. Üks füüsiline isik võib olla ainus osanik ja ainus juhatuse liige nii tavalises kui ka väikeosakapitaliga SIA-s ning ta võib olla mis tahes kodakondsusega ja elada ükskõik kus. See on kõige levinum ülesehitus ning selle jaoks on loodud registri automaatne dokumenditeenus.
Jah. Suurendage osakapitali 2 800 € või enama summani ja registreerige muudatus; siis ei kohaldu enam viie osaniku piirang, ainult füüsiliste isikute reegel ega kohustuslik reserv.
Müüja ja ostja allkirjastavad võõrandamislepingu, juhatus ajakohastab osanike registrit ning muudatus esitatakse ettevõtjate registrile. Kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, on teistel osanikel ostueesõigus, seega kontrollige enne kõrvalise isikuga hinnas kokkuleppimist põhikirja.
Osanikud otsustavad ettevõtte likvideerida ja määravad likvideerija, likvideerimine avalikustatakse ning võlausaldajatele antakse nõuete esitamiseks vähemalt üks kuu. Pärast võlgade tasumist ja lõpparuande esitamist riigi maksuametile kustutatakse ettevõte registrist. Ettevõte, mis ei suuda oma võlgu tasuda, läbib selle asemel maksejõuetusmenetluse.