man writing on paper

Foto: Scott Graham, allikas Unsplash

Juhatuse liikme leping Eestis: kas seda on vaja ja mida lisada

Juhatuse liikme leping on Eesti OÜ-s vabatahtlik, kuid kasulik, kui makstakse tasu või juhatusse tuleb kõrvaline isik. Ilma osanike heakskiiduta on see tühine.

Lühivastus

Eesti OÜ ei pea sõlmima juhatuse liikmega lepingut. Suhe algab, kui osanikud valivad liikme ja liige nõustub, ning seda reguleerivad äriühinguõigus ja käsunduslepingu reeglid, mitte tööõigus. Kirjalik juhatuse liikme leping tasub sõlmida, kui äriühing maksab tasu või juhatuses on keegi muu kui ainus omanik, sest selles määratakse ülesanded, tasu, etteteatamistähtaeg ja tagasikutsumise tagajärjed.

Paljud välismaised asutajad registreerivad Eesti osaühingu (OÜ), saavad selle ainsaks juhatuse liikmeks ega sõlmi oma äriühinguga kunagi lepingut. See on seaduslik ning paljudes sellistes äriühingutes polegi rohkem vaja. Kirjalik leping muutub kasulikuks, kui palkate juhi, toote kaasasutaja juhatusse või hakkate endale tasu maksma, sest seadus jätab enamiku praktilisi tingimusi poolte kokkuleppida.

Juhend selgitab, millal tasub sõlmida juhatuse liikme leping, mida nimetatakse ka juhatuse liikme käsunduslepinguks või teenuste osutamise lepinguks, ning mida see peaks sisaldama. Kes võib kuuluda juhatusse ja millal vastutab juhatuse liige isiklikult, käsitleb meie juhatuse liikmete juhend.

Mis on juhatuse liikme leping

Juhatuse liikme leping on Eesti OÜ ja selle juhatuse liikme vaheline leping, mis määrab tingimused, mille alusel isik äriühingut juhib. Äriseadustik mainib seda, kuid ei reguleeri seda eraldi lepinguliigina. Eesti Riigikohus on suhet korduvalt kirjeldanud käsunduslepingu sarnasena, mis on võlaõigusseaduse alusel teenuse osutamise leping.

Töölepingu seadus ei kohaldu sõnaselgelt äriühingu juhatuse liikmete lepingutele (§ 1(5)). Juhatuse liige ei ole seega töötaja, sõltumata dokumendi nimetusest, ning tal on õigus tasustatud puhkusele, etteteatamisele või koondamishüvitisele ainult siis, kui leping seda ette näeb.

Kas juhatuse liikme leping on kohustuslik?

Ei. Juhatuse liikme valimiseks on vaja osanike otsust ja liikme nõusolekut, kuid seadus lepingut ei nõua. Lepingu võib sõlmida mis tahes vormis (võlaõigusseadus § 11), seega seovad osanike heakskiidetud ja liikme aktsepteeritud tingimused pooli ka allkirjastatud dokumendita. Allkirjastatud leping teeb nende tõendamise lihtsalt lihtsamaks.

Vajadus sõltub peamiselt sellest, kes kuulub juhatusse ja kas talle makstakse tasu:

Teie olukord Kas vajate juhatuse liikme lepingut?
Ainus omanik ja ainus juhatuse liige, tasu puudub Üldjuhul mitte. Seadus määrab juba Teie kohustused
Ainus omanik ja ainus juhatuse liige, makstakse tasu Tasu määrav otsus on kohustuslik; soovitatav on lühike leping
Juhatuses on kaks või enam asutajat Soovitatav, et jagada ülesanded ning leppida varakult kokku tasud ja lahkumise tingimused
Palgaline või väline juht Tungivalt soovitatav, et leppida kokku ülesanded, tasu, etteteatamine ja tagasikutsumise hüvitis
Juhatuse liige, kes teeb äriühingule ka muud tööd Soovitatav koos eraldi töölepinguga muu töö tegemiseks

Kui makstakse tasu, peavad selle suuruse ja maksmise korra määrama osanikud või, kui äriühingul on nõukogu, nõukogu otsusega (äriseadustik § 180¹). Tasu maksustamist ja registreerimist selgitab meie artikkel juhatuse liikme tasustamise kohta.

Juhatuse liikme leping vs tööleping

Need kaks lepingut erinevad neljal peamisel viisil:

Küsimus Juhatuse liikme leping Tööleping
Peamine õigusakt Äriseadustik ja võlaõigusseadus Töölepingu seadus
Puhkus ja tööaeg Ainult siis, kui leping seda ette näeb Tagatud seadusega
Ametist lahkumine Võib igal ajal põhjuseta tagasi kutsuda; leping lõpeb oma tingimuste alusel Tööandjal on vaja seaduslikku alust ja tavaliselt etteteatamist
Hüvitis ametiaja lõppemisel Ainult siis, kui leping seda ette näeb Seadusjärgne koondamishüvitis, kui see kohaldub

Juhatuse liikmel võib siiski olla sama äriühinguga tööleping, kuid ainult juhtimisest erineva töö tegemiseks. Näiteks väikese kohviku asutaja võib juhtida äriühingut juhatuse liikme lepingu alusel ja töötada selle kokana töölepingu alusel, mille peavad samuti heaks kiitma osanikud. Meie artikkel varjatud töösuhete kohta selgitab, miks tegelikult tehtav töö on lepingunimetusest olulisem.

Mida juhatuse liikme lepingusse lisada

Leping võib hõlmata kõike, mis ei ole vastuolus seaduse ega põhikirjaga. Kõige olulisemad on järgmised tingimused:

Tingimus Milles kokku leppida
Ülesanded ja piirangud Vastutusvaldkonnad, tööjaotus liikmete vahel, tehingud, mis vajavad eelnevalt osanike heakskiitu, ning liikme aruandmise kord
Tasu ja kulud Summa, maksetähtpäevad, preemiad ja kulude hüvitamine, mõistlikus proportsioonis ülesannete ja äriühingu rahaliste võimalustega
Puhkus ja kättesaadavus Tasustatud vabad päevad, kui neid on, ning liikme nõutav kättesaadavus, sest seadus juhatuse liikmele tööaega ei sätesta
Tähtaeg Tähtajaline või tähtajatu. Kui põhikiri ametiaega ei määra, valitakse juhatuse liige tähtajatult
Etteteatamine ja hüvitis Mõlema poole etteteatamine, etteteatamiseta lõpetamise alused ja süüta tagasikutsumise korral makstav hüvitis
Konkurentsikeeld Ametis oleku ajal ei tohi liige osanike nõusolekuta pidada konkureerivat äri ega kuuluda konkurendi juhatusse. Liikme lahkumise järgse piirangu ulatus ja kestus tuleb eraldi kokku leppida
Konfidentsiaalsus ja üleandmine Mis on ärisaladus, kui kaua kohustus kehtib ning dokumentide, paroolide ja ligipääsude tagastamine lahkumisel
Vastutus ja kindlustus Äriühingu liikmevastaste nõuete tähtaeg (viis aastat, kui pole teisiti kokku lepitud) ning kes tasub juhtide vastutuskindlustuse (D&O) eest

Kaks äriseadustiku reeglit kohalduvad sõltumata lepingu sisust. Esiteks, kui äriühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja maksete jätkamine oleks selle suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib äriühing nõuda tasu vähendamist. Liige võib seejärel lepingu ühekuulise etteteatamisega lõpetada (§ 180¹).

Teiseks ei seo vastutuse piirang võlausaldajaid. Kui äriühing ei suuda oma võlgu tasuda, võib võlausaldaja või pankrotihaldur endiselt nõuda liikmelt kahju hüvitamist, isegi kui äriühing on nõudest loobunud või aegumistähtaega lühendanud (§ 187).

Kuidas leping kehtivalt sõlmida

Juhatuse liikme tavapärane õigus äriühingu nimel allkirjastada ei hõlma seda lepingut. Osanikud otsustavad selle sõlmimise, muutmise ja lõpetamise üle, määravad tingimused ning nimetavad äriühingu nimel allkirjastaja (äriseadustik § 168(1)(10)). Kui äriühingul on nõukogu, teeb need otsused nõukogu. Nõutava heakskiiduta leping on tühine (§ 181(3)).

Lepingu sõlmimiseks on vaja kahte dokumenti: osanike otsust, millega see heaks kiidetakse, määratakse tasu ja nimetatakse äriühingu esindaja, ning lepingut ennast, mille allkirjastavad see esindaja ja juhatuse liige. Ühe omanikuga äriühingus võtab omanik otsuse vastu üksi ja nimetab selles äriühingu nimel allkirjastaja. Mõlemad dokumendid võib digitaalselt allkirjastada Eesti ID-kaardi või e-Residentsuse digi-ID-ga. Kumbagi ei ole vaja äriregistrile esitada, seega hoidke need koos äriühingu dokumentidega.

Tagasikutsumine ja tagasiastumine: etteteatamine, hüvitis ja leping

Osanikud võivad juhatuse liikme igal ajal põhjuseta tagasi kutsuda ning juhatuse liige võib igal ajal tagasi astuda (äriseadustik § 184). Mõlemad toimingud lõpetavad juhatuse liikmeks olemise, kuid leping lõpeb oma tingimuste ja võlaõigusseaduse käsunduslepingu reeglite järgi. Nende reeglite kohaselt võib kumbki pool tähtajatu lepingu igal ajal lõpetada. Juhatuse liige, kes lahkub enne, kui äriühing saab asendaja korraldada, võib siiski olla kohustatud hüvitama äriühingu kahju (§§ 630–631).

Seepärast vajavad etteteatamine ja hüvitis selget sõnastust. Tagasikutsumine ei lõpeta lepingut iseenesest, seega võib tagasi kutsutud juhatuse liige väita, et tasu maksmine jätkub kuni lepingu lõpetamiseni. Kui liige lahkub headel tingimustel, võib osanike heakskiidetud lühike lõpetamiskokkulepe reguleerida viimast tasu, üleandmist ja konkurentsikeeldu. Registrikandeid käsitlevad meie juhendid juhatuse liikme muutmise ja juhatusest tagasiastumise kohta.

Lepingu koostamine või ülevaatamine koos Eesti Firma

Meie õigusmeeskond koostab juhatuse liikme lepinguid koos neid heakskiitva osanike otsusega. Kohandame tingimused Teie juhatuse ja liikmete tasustamise järgi ning saame üle vaadata ka olemasoleva lepingu. Meie raamatupidajad saavad seejärel registreerida tasustatud juhatuse liikme ning korraldada tasu palgaarvestuse ja maksuaruandluse.

Korduma kippuvad küsimused

Selle juhendi koostas Eesti Firma meeskond, sh Jurist ja partnersuhete juht Dmitry Malyshev, ning see on mõeldud ainult teavitamiseks. Ükski esitatud materjal ei ole õigus-, maksu- ega investeerimisnõuanne. Kuigi oleme teinud kõik, et teave oleks avaldamise ajal täpne, võivad seadused ja eeskirjad muutuda. Teie olukorrale vastava õigusabi saamiseks võtke otse ühendust Eesti Firmaga.