Krüptovaraturge ja krüptovarateenuse osutajate pakutavaid seotud teenuseid reguleeriva MiCA määruse jõustumine ELi turul on tekitanud küsimusi plokiahela, krüptovarade, sealhulgas krüptovääringute, ning ühiselt Web 3.0 nime all tuntud laiema turu tulevikuväljavaadete kohta. Üleilmselt ja keskpikas perspektiivis mõjutab Euroopa krüptoturgu kahtlemata USA presidendi Donald Trumpi hiljuti välja kuulutatud poliitika digivarade suhtes ning isegi idee luua digivääringutes reserve. Samuti on mõistlik eeldada, et Aasia turud ei jää kõrvale ja püüavad kohaneda üleilmses krüptoruumis kujunevate suundumustega.
Krüptovarade määruse vastuvõtmine Euroopa Parlamendis osana Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kavandatud laiemast raamistikust tähistas otsustavat üleminekut ühtsele õigusraamistikule. Uued eeskirjad hõlmavad väga erinevaid teemasid alates krüptovara valgetes raamatutes sätestatud nõuetest, tokenite emiteerimise protsessidest ja algoritmiliste stabiilsete krüptovääringute käsitlemise standarditest kuni rangete kohustusteni, mille eesmärk on vältida turukuritarvitusi, juhtida huvide konflikte ja tagada tundliku siseteabe järjepidev käsitlemine. Vaatamata nii laiale regulatiivsele ulatusele pole veel selge, kui tõhusalt aitavad meetmed saavutada turu tegelikku stabiilsust ja toetada innovatsiooni ELis.
MiCA ja Web3: uue ajastu koidik või hoiatussignaal?
Arutelud MiCA määruse võimaliku mõju üle krüptovaraturgudele on kestnud üle kahe aasta. Alles pärast määruse vastuvõtmist ja jõustumist on aga saanud võimalikuks esialgselt hinnata õigusnormide ning finantsasutuste regulatiivse raamistiku rakenduspraktika koosmõju krüptovääringuturgudele ja plokiahela idufirmadele.
MiCA määruse mõju esialgne analüüs Euroopa krüptovaraturgudele ja -teenustele on näidanud, et selle aasta keskpaigaks võib kolmveerand Euroopa VASPidest (virtuaalvara teenuse pakkujatest) oma registreeringu kaotada. Litsentsimiskulud ja uute nõuete täitmiseks vajalikud jõupingutused suurenevad mitu korda. Lisaks väheneb krüptoprojektide riskikapitali rahastamise maht. Selle tulemusena lõpetavad paljud idufirmad tegevuse või kolivad soodsama õigusruumiga riikidesse. Plokiahela- ja krüptovarateenustega seotud tööturg kahaneb märkimisväärselt. Ülikoolilõpetajad on sunnitud otsima soodsamaid turge, hoogustades ajude äravoolu Euroopast. Euroopa riskib sellega, et jääb läbipaistva krüptoregulatsiooni ja arenenud taristuga turgudest veelgi kaugemale maha.
MiCA määrus: analüüs, prognoosid ja tagajärjed
Euroopa Liidu krüptovaraturgude määrus ehk MiCA määrus muutus täielikult kohaldatavaks 30. detsembril 2024. Määrus võeti vastu 31. mail 2023 ja jõustus 29. juunil 2023 ning selle põhisätteid hakati kohaldama etapiviisiliselt. Alates 30. juunist 2024 hakkasid kehtima varapõhiseid tokeneid (ARTs) ja e-raha tokeneid (EMTs) käsitlevad eeskirjad. Alates 30. detsembrist 2024 muutus MiCA määrus täielikult kohaldatavaks kõigi teiste krüptovarade ja krüptovarateenuse osutajate (CASPs) suhtes.
Pärast jõustumist: Euroopa krüptoturg analüütilise pilgu läbi
MiCA määruse täielikule kohaldamisele järgnenud kuud Euroopas, täpsemalt ELi turu riikides, on võimaldanud esialgselt hinnata selle regulatiivse raamistiku mõju krüptovarade ja nendega seotud krüptovarateenuste turgudele. Seda hinnangut saab nüüd võrrelda määruse arutamise ja vastuvõtmise etapis tehtud prognooside ja oletustega. Uusim analüütiline aruanne Euroopa digivarade ja krüptovääringute turu olukorra ning väljavaadete kohta avaldati Bitcoinile ja Web3-le keskendunud analüütikat pakkuval Coincubi platvormil.
Arvud, arvamused ja järeldused: ülevaade ELi krüptoturust
Aruandes analüüsitakse Euroopa krüptoturu keskkonda aastatel 2022–2025, tuginedes kvantitatiivsetele andmetele, sealhulgas litsentsitud krüptoettevõtete arvu dünaamikale, investeeringuvoogudele ja vabadele töökohtadele, ning ettevõtete juhtide ja idufirmade asutajate kvalitatiivsetele hinnangutele ja järeldustele krüptovaraturgudel kujunevate suundumuste kohta. Eelkõige vaadeldakse krüptoettevõtete (VASPs) reguleerimist, litsentsimisnõuete täitmiseks vajalikke rahalisi kulutusi ja pangakontodega seotud raskusi. Analüüs keskendub ka elanikkonna krüptovääringute omamist ja plokiahelaga seotud haridust puudutavatele andmetele.
Aruande autorid tõstavad esile liikmesriikides kasutatava terminoloogia erinevaid tõlgendusi ja üleilmsel krüptoturul toimuvaid kiireid muutusi. Ka ELi turul endal esineb regulatiivse raamistiku käsitlustes märkimisväärseid riigisiseseid erinevusi. Analüütikute järelduste kohaselt Euroopa krüptovaraturud kahanevad, Aasia ja Ladina-Ameerika turud jäävad killustatuks ning USA turg jätkab kasvamist vaatamata ringluses olevate krüptovääringute suurele volatiilsusele. Euroopa turu eeliseks saab olema ühtlustatud Euroopa regulatiivne raamistik.
Euroopa Keskpanga (ECB) seisukoht MiCA suhtes
ELi krüptovaraturgude määrus (MiCA määrus), mis kuulub Euroopa Komisjoni digirahanduse strateegiasse, on üks peamisi regulatiivse raamistiku struktuure, mille eesmärk on standardida krüptoregulatsioon kõigis 27 ELi liikmesriigis. MiCA eesmärk on luua digivarade jaoks ühtlustatud Euroopa regulatiivne raamistik, kõrvaldada erinevatest riigisisestest kohaldatavatest õigusaktidest tingitud killustatus ning tagada tarbijakaitse ja finantsstabiilsus.
ECB skeptilisus ja selle mõju idufirmadele
MiCA määrus loob tervikliku regulatiivse raamistiku, mis näeb ette miinimumstandardid krüptovarateenuse osutajate (CASPs) litsentsimismenetlustele, näiteks vahetus-, rahakoti- ja muude krüptovarateenuste puhul. Samuti kehtestab see ranged usaldatavusnõuded, millega tagatakse varapõhiste tokenite (ARTs) ja e-raha tokenite (EMTs) taoliste stabiilsete krüptovääringute emitentide läbipaistvus ning piisavad tagatisreservid. Lisaks sisaldab MiCA sätteid siseteabe alusel kauplemise, turumanipulatsiooni ja muude krüptovaraturgude kuritarvituste vältimiseks, kaitstes seeläbi turu terviklikkust. Määrus sätestab ka tarbijakaitsenõuded, sealhulgas avalikustamise, turvalise juurdepääsu protokollid ja riskijuhtimismenetlused, mida CASPs peavad järgima.
Euroopa Keskpank (ECB) on rahapoliitilise suveräänsuse kaitsmiseks toetanud stabiilsete krüptovääringute suhtes rangete eeskirjade kehtestamist. MiCA tegeliku kohaldamise eest üksikutes ELi liikmesriikides vastutavad riiklikud pädevad asutused, näiteks Eesti Finantsinspektsioon. Plokiahela- ja kohaliku krüptoturu ettevõtjad rõhutavad, et selle ühtse ja ühtlustatud Euroopa regulatiivse raamistiku peamine proovikivi on säilitada Euroopa konkurentsivõime plokiahelainnovatsiooni keskusena.
Pangandustõkked: krüpto pole teretulnud
MiCA määrus muudab Euroopa krüptoturu ökosüsteemi regulatiivse olukorra selgemaks. Samas ei käsitle see peaaegu üldse olulisi küsimusi, nagu töökohtade loomine, finantsteenuste innovatsioon või Euroopa ülikoolide lõpetanud plokiahelatalentide hoidmine. Kuigi alguses peeti MiCAt sammuks digivarade regulatiivse selguse suunas, kehtestas see praktikas ettevõtetele ranged eeskirjad ja suure nõuete täitmise koormuse, mistõttu on uute standardite järgimine äärmiselt keeruline.
Praegu suhtub ka Euroopa Keskpank krüptovääringute kasutamisse ettevaatlikult. ECB seab järjekindlalt esikohale finantsstabiilsuse ja tarbijakaitse säilitamise ning kutsub riikide keskpanku üles olema krüptovarade suhtes ettevaatlikud. Coincubi platvormi analüüs näitab, et selline poliitika on tegelikult avaldanud survet kommertspankadele, kes süsteemse riski piiramiseks kitsendavad krüptoettevõtetele pakutavaid pangateenuseid või keelduvad neist täielikult. See mudel on aga tõrjunud mainekad krüptoettevõtted finantssüsteemi äärealadele, kus neil on raskusi väljakujunenud pangandustaristu kasutamise ja MiCA kehtestatud uute nõuete täitmisega.
Nende probleemide lahendamiseks peavad ELi poliitikakujundajad selgelt määratlema olemasolevate finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide kohaldatavuse ning tagama MiCA sätete sujuva lõimimise finantsturge, finantstooteid ja finantsinstrumente reguleerivate kehtivate eeskirjadega. Lisaks võiksid teatavaid krüptovarateenuseid puudutavad sihipärased meetmed pakkuda hädavajalikku paindlikkust, eriti uuenduslikele projektidele. Selgemad juhised selliste aspektide kohta nagu digitaalne esitus, elektrooniliselt hoitavate krüptovarade kehtivuse tunnustamine ja MiCA tihedam kooskõlastamine laiema finantsregulatsiooniga vähendaksid märkimisväärselt tegevuslikku ebakindlust. Nende sammudeta riskib Euroopa oma paljutõotavate plokiahela idufirmade veelgi suurema võõrandamise ja innovatsiooni mujale tõrjumisega.
Pangateenustest ilmajätmine ja IBANiga seotud probleemid
Teine oluline probleem, millega krüptoettevõtted ELis silmitsi seisavad, on pangakontode avamine. Euroopa Keskpanga (ECB) riskikartliku poliitika tõttu on mitu kommertspanka kehtestanud krüptovarasid hõlmavatele kontodele sisulise keelu või tõstnud märkimisväärselt nende teenustasusid. Uuringu kohaselt ei suuda paljud idufirmad töötajatele õigel ajal palka maksta, tulusid vastu võtta ega tavapäraseid finantstehinguid teha. Isegi kui isikul õnnestub konto avada, tekib teine probleem – IBANil põhinev diskrimineerimine. Ettevõtted osutavad korduvalt, et vastaspooled keelduvad välismaistelt IBANidelt tehtavatest maksetest, kuna kardavad võimalikke rahapesuvastaste nõuete (AML) täitmise ja finantskuritegevusega seotud riske.
Krüptoettevõtted pangandusblokaadi all
USA-s hõlmab sarnane olukord, mida nimetatakse „Choke Point 2.0-ks“, koordineeritud regulatiivseid meetmeid, mille eesmärk on takistada tervete majandusharude juurdepääsu finantsteenustele. USA Kongress on juba alustanud pangateenustest ilmajätmise probleemi uurimist. Euroopas on see teema aga endiselt mõnevõrra tabu, millest räägitakse avalikult harva, ning peaaegu puuduvad avalikud andmed, mis näitaksid tavaliste krüptoettevõtete probleemide ulatust.
Esimene avalik viide sellele probleemile ilmus hiljuti Ühendkuningriigi 2025. aasta Startup Coalitioni aruandes pealkirjaga „Don’t bank on it“. Aruandes nimetatakse otseselt mitut panka, sealhulgas rahvusvahelisi institutsioone AIB (Allied Irish Banks), Bank of Ireland ja Santander, mis kas piiravad rangelt või keelduvad täielikult krüptovääringuettevõtetele pangateenuste osutamisest. Aruande kohaselt on suured pangad keeldunud pangakontoteenuste osutamisest 50%-le finants- ja krüptotehnoloogiaettevõtetest või sulgenud hiljem varem avatud kontod. Ainult 14%-l ettevõtetest õnnestus konto avada ja selle hilisemat sulgemist vältida.
Pangad lõpetavad kontoteenuste osutamise sageli järsult ja üksikasjalikke selgitusi andmata. Tavapärased maksed ja tehingud võivad ootamatult käivitada rahapesuvastaste nõuete (AML) ja finantskuritegevuse tõkestamise kontrollid, põhjustades viivitusi või maksetest keeldumist. Lisaks määravad pangad krüptovaratehingutele põhjendamatult kõrged tasud, piirates samal ajal päeva- või kuuülekannete limiite miinimumini. Seevastu USA-s on juba esitatud seadusandlikke algatusi, mille eesmärk on võidelda krüptoettevõtete ja teiste majandusharude sellise pangateenustest ilmajätmise vastu. Nii koormavad kunagi majanduskasvu vedurina tegutsenud Euroopa krüptoturgu nüüd MiCA määruse nõuded ja pangakontode blokeerimine. Nende tõkete süvenedes väheneb Euroopas litsentsitud krüptovarateenuse osutajate (CASPs) arv, eurooplaste juurdepääs õiguspärastele krüptovaraturgudele aheneb ning krüptovääringu- ja plokiahelasektori töövõimalused vähenevad üldiselt.
Olukorra tõhusaks lahendamiseks peavad reguleerivad asutused kiiresti selgitama olemasolevate finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide rolli, sealhulgas seda, kuidas traditsioonilisi finantsinstrumente ja finantsüksusi käsitlevaid eeskirju konkreetselt krüptosektoris kohaldatakse. Sisukas dialoog, mille võiks algatada näiteks uue konsultatsioonipaketi kaudu, peaks käsitlema selliseid tõkkeid nagu IBANi alusel diskrimineerimine, tagades krüptoettevõtetele võimaluse tegevust usaldusväärselt jätkata ja finantstehingute järjepidevuse kindlustada. Lisaks looksid kogu ELi hõlmavad rahapesuvastased standardid koos selgemate kriteeriumidega pangateenuste võimaldamise või neist keeldumise kohta õiguspärastele krüptoettevõtetele õiglasema keskkonna ning toetaksid Euroopa digivarasektori taastumist ja stabiliseerumist.
ESMA seisukoht krüptovarade suhtes
2025. aasta aprillis esitas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhtkond MiCA määruse jõustumisest hoolimata taas krüptovarade kohta rangeid hoiatusi. Tegevdirektori Natasha Cazenave’i sõnul jäävad krüptovääringud isegi pärast uue regulatiivse raamistiku käivitamist spekulatiivseks ja äärmiselt ebastabiilseks. Reguleeriv asutus rõhutab, et MiCA ei kõrvalda kriitilisi ohte alates volatiilsusest kuni tegeliku tarbijakaitse puudumiseni. ESMA tunnistab sisuliselt, et krüptoregulatsioon ei suuda krüptoturu dünaamikaga sammu pidada, kusjuures 2025. aasta alguse hinnalangus süvendas veelgi reguleerivate asutuste muret võimalike ja nendega seotud valdkondlike riskide pärast.
ESMA suurendab survet: MiCA pole piir
Kuigi ESMA osaleb aktiivselt MiCA määruse rakendamises ja toetab litsentsitud krüptoettevõtete üleeuroopalise registri loomist, keskendub asutus praktikas rohkem sektori arengu piiramisele kui edendamisele. Reguleeriv asutus nõuab täielikku kohaldamist, tugevamat järelevalvet ja krüptovarateenuse osutajate (CASPs) tegelikku füüsilist kohalolekut ELis, kritiseerides samal ajal ettevõtete katseid kasutada ära selliseid õiguslikke lünki nagu „reverse solicitation“. Seetõttu seisavad uued turuosalised tõketega silmitsi juba enne ELi turule sisenemist ning rahvusvahelisi kauplemisplatvorme ähvardab selgete eeskirjade ja läbipaistvate menetluste puudumisel blokeerimine.
Mahasurumine või reguleerimine? ESMA roll vaatluse all
Vaatamata väljakuulutatud eesmärgile kaitsta investoreid peetakse ESMA meetmeid sageli ülemäärasteks ja halvasti ajastatuks. Asutus piirab populaarsete stabiilsete krüptovääringute ringlust ning kehtestab koormavaid läbipaistvus- ja töötajate kvalifikatsiooninõudeid, pakkumata kohanemismehhanisme või innovatsioonistiimuleid. Kriitikud osutavad üha sagedamini sellele, et stabiilsuse ja järelevalve sildi all loob ESMA Euroopas krüptoettevõtete kasvule mürgise keskkonna.
Lisaks näitab ESMA üha suurem rõhk MiCA nõuete jõustamisele üksikasjalike regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standardite väljatöötamise kaudu, et silmapiiril võib olla veelgi rangem järelevalve. Asutus on juba algatanud uue konsultatsioonipaketi, milles arutatakse teatavaid krüptovarateenuseid puudutavaid meetmeid, sealhulgas avalike pakkumiste täiendavaid piiranguid, finantsinstrumentide kontrolli ja rangemaid eeskirju suhtlemisel teatavate finantsüksustega. Kui puuduvad võimalused järjepidevuse tagamiseks ja stiimulid tegevuse jätkamiseks, võib selline lähenemine Euroopa krüptotööstust veelgi isoleerida ning takistada alustehnoloogial põhinevate uuenduslike projektide arengut, tekitades kiiresti muutuvas digirahanduse keskkonnas tegutsevatele ettevõtetele lisakoormust.
Litsentsimisega seotud probleemid
Alates MiCA määruse kehtestamisest võtab krüptovarateenuse osutajate (CASPs) litsentsimismenetlus nüüd kuus kuud või kauem ehk varasemast kolm korda rohkem aega. Selle põhjuseks on regulatiivse raamistiku põhjalikum kontroll ja bürokraatlikud viivitused. Enamiku krüptoettevõtete jaoks on professionaalsete juristide ja audiitorite palkamise kulud MiCA uute nõuete ning rahapesuvastaste menetluste (AML) järgimise tagamiseks muutunud tohutuks, mistõttu ei jää ettevõtetel muud üle kui tegevus lõpetada või taotleda ühinemisi ja ülevõtmisi (M&A). Enne MiCAt sai krüptoidufirma registreerida väikeste kuludega ELi turul, näiteks Poolas, täites minimaalsed AML nõuded maksimaalselt €10,000 eest. Pärast MiCA täielikku kohaldamist 2024. aasta detsembris kasvasid litsentsimise ja nõuete täitmise kulud järsult, ületades mõnel juhul kaugelt €60,000.
Nõuete täitmise kulud: krüptoidufirmad on raskustes
2024. aasta lõpuks oli Euroopas üle 3,167 krüptovarateenuse osutaja (CASPs, VASP, DASP) ning ainuüksi eelneva kahe aasta jooksul oli registreeritud üle 1,200 uue krüptoettevõtte. Need ettevõtted pakkusid kõiki krüptovarateenuseid alates krüptorahakottidest kuni terviklike kauplemisplatvormideni ning olid registreeritud ELi turu erinevate riigisiseste kohaldatavate õigusaktide alusel.
Enne MiCA määrust olid Euroopa VASPid koondunud väikeste kulude ja leebete nõuetega liikmesriikidesse. Liider oli Poola, kus oli registreeritud üle 1,400 VASPi ning pakuti odavat litsentsimist ja lihtsustatud menetlusi nõuete täitmise tagamiseks. Teisel kohal oli Leedu enam kui 530 VASPiga, meelitades ettevõtteid krüptosõbralike eeskirjadega. Rangemate usaldatavusnõuetega riikides, nagu Itaalia (150), Hispaania (106) ja Prantsusmaa (104), oli teenuseosutajaid märkimisväärselt vähem. Eriti rangete eeskirjadega riikides, nagu Saksamaa (11), Austria (12) ja Belgia (8), oli litsentsitud teenuseosutajate arv minimaalne.
Regulatiivne filtreerimine: ELi krüptoturg kahaneb
Regulatiivse raamistiku killustatus sundis krüptoettevõtteid hankima eraldi litsentsi kõigis 27 ELi turu riigis, põhjustades piiriülesele äritegevusele põhjendamatuid kulusid ja keerukust. 2025. aasta alguse seisuga oli MiCA määruse alusel litsentsi saanud ainult 12 krüptovarateenuse osutajat (CASPs) ja 10 e-raha tokenite (EMTs) emitenti. Prognooside kohaselt kasvab volitatud ettevõtete arv aasta lõpuks ligikaudu 100–130-ni, mis näitab uute nõuetega kohanemise aeglust ja raskusi MiCA nõuete täitmisel.
Strateegiline otsus: kohaneda või lahkuda
MiCA määrus paneb olemasolevatele Euroopa krüptovarateenuse osutajatele (CASPs) märkimisväärse rahalise ja regulatiivse koormuse, sundides neid uute nõuete täitmiseks oma ärimudeleid põhjalikult muutma. Üleminekuperioodil seisavad ettevõtted strateegilise valiku ees: hankida MiCA litsents ja saavutada CASP staatus või otsida alternatiivseid võimalusi. Olukorda muudavad veelgi keerulisemaks MiCA täielikuks kohaldamiseks vajalikud riigisisesed õigusaktid. Näiteks Poolas alles oodatakse neid eeskirju, mistõttu ei saa ettevõtted praegu taotlusi esitada, sest puudub nende menetlemiseks pädev asutus. See mõjutab negatiivselt MiCA alusel teavitamist ja tegevusloa üleeuroopalise kasutamise õigusi ning aeglustab seega asjaomaste riikide turgude arengut.
Teisalt võib väita, et suuremate turuosaliste kulud on vähenenud, sest varem pidid ettevõtted igale uuele turule pääsemiseks end igas liikmesriigis eraldi registreerima. MiCA tingimustes annab ühes ELi riigis saadud CASP litsents nüüd juurdepääsu kogu ELi turule. Sellest võimalikust eelisest hoolimata seisavad ettevõtted silmitsi märkimisväärsete raskustega: 2025. aasta märtsi seisuga oli ELis litsentsi edukalt saanud vaid 12 krüptovääringute kauplemisplatvormi. Protsessi edukalt läbivad ettevõtted saavad juurdepääsu 448 miljoni inimesega ühtsele krüptoturule. EL on esimene piirkond maailmas, kus rakendatakse krüptovääringutele ühtset regulatiivset raamistikku. Isegi Ameerika Ühendriikides vajavad ettevõtted föderaalsest krüptolitsentsist hoolimata igas osariigis eraldi litsentsi, mis muudab protsessi kulukaks ja aeganõudvaks.
Web3 allakäik: investorite huvi raugeb
Kuigi Bitcoini kasvav populaarsus ja kaupmeestele mõeldud teenuste laienemine üle Euroopa annavad krüptoturule hoogu, näitavad valdkonnauuringud, et paljud Euroopa tehnoloogia idufirmad kavandavad juba kolimist teistesse riikidesse. ELi turule jäävatel krüptoettevõtetel on raskusi kasvamiseks ja tegevuse laiendamiseks riskikapitali kaasamisega, sest investorite hinnangul suurendavad uus regulatiivne raamistik ja sellega seotud usaldatavusnõuded võimalikke riske, vähendavad tootlust ning seavad krüptovarateenuste innovatsioonile märkimisväärseid tõkkeid.
Selle suundumuse ümberpööramiseks on äärmiselt oluline, et EL kaaluks vabatahtlike üleminekumeetmete kasutuselevõttu, mis võiksid pakkuda paindlikkust märkimisväärse finantstoodete ja nõuete täitmise koormusega idufirmadele. Vaja on selgeid juhiseid sellistes küsimustes nagu krüptotehingud, digitaalse esituse vastuvõetavad vormid, finantsturgudel osalemine ja olemasolevate finantsüksusi käsitlevate eeskirjade kohaldamine. Lisaks peab EL selgitama oma seisukohta elektrooniliselt hoitavate digivarade suhtes, määratlema mitme litsentsiga ettevõtetele kohaldatavad menetlused ning kujundama mõistliku lähenemise kordumatute tunnuste ja kasutustokenite kasutamisele. Nende kohandusteta võib praegune uus kord kinnistada Euroopa mainet ülemäära piirava keskkonnana, pärssida innovatsiooni laiemas krüptotööstuses ja vähendada veelgi investorite usaldust.
Kokkuvõte
MiCA määruse kehtestamine on ELi seni kõige olulisem samm krüptovarade ühtse regulatiivse raamistiku loomise suunas. Selle rakendamise esimesed kuud näitavad aga, et krüptoturu kulud on olnud oodatust suuremad. Web3 arengu kiirendamise asemel Euroopas ilmneb vastupidine mõju: suurem bürokraatlik koormus, rangemad usaldatavusnõuded, keerulisem juurdepääs pangateenustele ning aktiivsete krüptoettevõtete ja litsentsitud krüptovarateenuse osutajate (CASPs) arvu vähenemine. Üleilmse krüptokonkurentsi tingimustes asetab see Euroopa haavatavasse olukorda ja sunnib idufirmasid teistesse riikidesse kolima.
Kuigi MiCA tõi regulatiivset selgust, ei ole see kõrvaldanud kriitilisi taristu-, investeerimis- ega finantsteenustega seotud tõkkeid. Kui samal ajal ei toetata innovatsiooni, ei leevendata haldusmeetmeid ega vaadata üle panganduspoliitikat, riskib Euroopa sellega, et temast ei saa digirahanduse liidrit, vaid kõige rangemate regulatiivsete piirangutega piirkond. Konkurentsivõime säilitamiseks peab ELi turg ümber mõtestama nii oma regulatiivsed eesmärgid kui ka nende praktilise rakendamise.
Lisaks on vaatamata selgele kavatsusele edendada ühtlustamist ja tagada krüptoregulatsiooni järjepidev käsitlemine ilmnenud MiCA tegelikul rakendamisel kogu ELis märkimisväärseid erinevusi selles, kuidas riiklikud asutused määruse teatavaid sätteid tõlgendavad. Asjaomaste riiklike pädevate asutuste erinevad lähenemisviisid on muutnud MiCA loa andmise menetluse keerulisemaks, tekitades litsentsi taotlevates krüptoettevõtetes ebakindlust. Tegeliku ühtlustamise ja järelevalvetavade praktilise lähenemiseta kannavad ettevõtted lisakulusid, mis on seotud MiCA nõuete erinevate kohalike tõlgenduste järgimisega.
Kokkuvõttes jääb Euroopa ambitsioonikas samm ELi turul ühtsete eeskirjade kehtestamise poole poolikuks, kui ei käsitleta selliseid olulisi valdkondi nagu tegevuskerksus, krüptovara emiteerimise menetluste selge määratlemine ning innovatsiooni toetamine hajusraamatu tehnoloogiat ja mitteasendatavaid tokeneid hõlmavates valdkondades. Kasvu tõeliseks edendamiseks ja konkurentsivõimelise positsiooni säilitamiseks üleilmsel krüptomaastikul peab Euroopa Liit kiiresti alustama pidevaid konsultatsioone valdkonna sidusrühmadega, täiustama oma regulatiivset lähenemist ning pakkuma areneva krüptomaailma uute tehnoloogiate kohta selgemaid juhiseid.
