Ettevõtte asutamine Eestis 2026. aastal: tähtsaimad maksu- ja regulatiivsed muudatused

Ettevõtte asutamine Eestis näeb 2026. aastal välja teistsugune, kui enamikus vanemates juhendites kirjeldatakse — peamiselt seetõttu, et mitu väljakuulutatud maksutõusu ei jõustunudki. 2% ettevõtte kasumimaks jäeti ära, tulumaks jäi 24%-ni tõusmise asemel 22% tasemele ning ettevõttesse jäetud kasum on ettevõtte tasandil endiselt maksuvaba. Selles artiklis käsitleme lihtsas keeles kõiki olulisi muudatusi ja märgime, keda iga muudatus puudutab.

Enamik muudatusi toimus 2025. aasta keskpaiga ja 2026. aasta keskpaiga vahel. Iga allolev punkt selgitab, mis muutus, millal see jõustus ja mida see praktikas uue Eesti ettevõtte jaoks tähendab.

Eesti 2% kasumimaks ja 24% tulumaks jäeti mõlemad ära

Suurim uudis on maks, mida kunagi ei kehtestatud. Selle tühistamiseks oli vaja kahte eraldi otsust, mistõttu aetakse need kaks näitajat nii sageli segi.

Esiteks tühistas Riigikogu 19. juunil 2025 julgeolekumaksu paketi ja koos sellega kavandatud 2% aastase ettevõtete kasumimaksu, mis pidi kehtima hakkama 2026. aasta jaanuaris. Sama reform asendas selle aga ettevõtete ja eraisikute tulumaksu püsiva tõusuga 22%-lt 24%-le. Seejärel tühistas Riigikogu 2025. aasta detsembris ka selle tõusu. Mõlemad maksutõusud on ära jäetud ja määr jäi 22% tasemele.

Seega toimib süsteem endiselt nagu varem: Eesti ettevõte maksab kasumi jaotamisel tulumaksu määraga 22/78 väljamakstud netosummast. Jaotamata kasumit — ettevõttesse jäetud ja tegelikel ärilistel eesmärkidel kasutatavat raha — selles etapis ei maksustata.

Keda see mõjutab: kõiki. Kui olete lugenud artikleid, mis lubavad 2% kasumimaksu või 24% tulumaksumäära, on need aegunud. Maksumäärade praktilist toimimist käsitleb meie juhend Eesti ettevõtte maksudest.

Allikas: Riigikogu.

Eesti standardne käibemaksumäär on nüüd 24%

Standardne käibemaksumäär tõusis 1. juulil 2025 22%-lt 24%-le ja on püsinud sellel tasemel. Majutuse käibemaksumäär on endiselt 13% ja teatavatel väljaannetel 9%.

See üksikasi võib kergesti märkamata jääda: paljud mallid, hinnakirjad ja arveldustööriistad sisaldavad endiselt vana 22% määra.

Keda see puudutab: kõiki ettevõtteid, kes müüvad Eesti klientidele, ning kõiki, kes seadistasid arvelduse enne 2025. aasta keskpaika ega ole seda pärast seda kontrollinud.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet.

ELi VKEde käibemaksukord väikestele piiriülestele müüjatele

ELis asutatud väikeettevõtted saavad nüüd kasutada piiriülest VKEde käibemaksukorda. Lühidalt: tingimustele vastav ettevõte võib rakendada väikeettevõtte käibemaksuvabastust teistes osalevates ELi riikides, ilma et peaks end igas riigis eraldi käibemaksukohustuslasena registreerima.

Olulised on kaks tingimust. Kogukäive kogu ELis peab üldjuhul jääma alla €100,000 ning müük igas riigis peab jääma alla selle riigi enda siseriikliku piirmäära.

Selle kasutamiseks tuleb eelnevalt teha üks samm: teavitate oma riigi maksuhaldurit, saate EX-lõpuga käibemaksukohustuslase numbri ning edaspidi esitate iga riigi eraldi deklaratsiooni asemel ühe kvartaliaruande, mis hõlmab müüki kõigis liikmesriikides.

Sellega kaasneb kompromiss. Maksuvabastust kasutav ettevõte ei saa tavaliselt maksuvaba müügiga seotud sisendkäibemaksu tagasi küsida, mistõttu ei ole see alati parem valik — seda tuleb võrrelda tavapärase käibemaksukohustuslasena registreerimisega.

Keda see puudutab: väikemüüjaid, kelle kliendid asuvad mitmes ELi riigis.

Tegelike kasusaajate andmed ei ole enam avalikud

Alates 10. juulist 2026 ei ole teave tegelike kasusaajate — ettevõtte taga olevate päris inimeste — kohta enam üldsusele avalikult kättesaadav. Juurdepääs sõltub nüüd sellest, kes te olete ja miks teil seda vaja on.

Praktikas logivad kasutajad nüüd sisse e-ID abil — Eesti ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID või muu ELi e-identimise vahendiga — ning juurdepääs antakse kategooriate kaupa: pädevatele asutustele, AML-kohustatud isikutele, lepingupartneritele ja teistele, kes suudavad põhjendada õigustatud huvi.

See parandab privaatsust, kuid ei vähenda kohustusi. Teie ettevõte peab endiselt tuvastama oma tegelikud kasusaajad ja hoidma registriandmed ajakohasena alati, kui omandi- või kontrollisuhted muutuvad. Muudatus tuleneb ELi rahapesuvastasest õigusest ja Euroopa Kohtu praktikast, mille kohaselt ei olnud piiramatu avalik juurdepääs põhjendatud.

Keda see puudutab: omanikke, kellele ei meeldinud, et nende andmed olid avalikult otsitavad, ning kõiki, kes kasutasid registrit vastaspoolte kontrollimiseks.

Allikas: e-äriregister.

Tavapärased registrimuudatused tehakse nüüd kiiremini

2026. aasta jooksul võttis e-Äriregister kasutusele automaatsed otsusemallid tavapäraste äriühingu toimingute jaoks: juhatuse liikme valimine, tagasikutsumine, ametiaja pikendamine või põhikirja muutmine. Oma otsuse koostamise ja üleslaadimise asemel täidate nõutud väljad ning süsteem genereerib õiguslikult korrektse dokumendi.

Register avaldas esimesed tulemused 2026. aasta juunis ja need on märkimisväärsed: malli abil esitatud avaldused läbisid registrikontrolli esimesel katsel palju sagedamini ning menetlusaja mediaan langes alla ühe päeva. Dokumendi koostamise aeg vähenes ligikaudu 25 minutilt kümnele minutile.

Funktsionaalsus on endiselt beetaversioonis ning keerukate tehingute puhul on jätkuvalt vaja nõuetekohaselt koostatud või notariaalselt tõestatud dokumente.

Keda see mõjutab: kõiki, kes teevad lihtsa muudatuse juhatuses või põhikirjas.

Allikas: e-äriregister.

Kliendid võivad nüüd nõuda päris e-arvet

Eesti ei ole muutnud elektroonilist arveldamist kohustuslikuks kõigi erasektori arvete puhul. Alates 1. juulist 2025 võib aga äriregistris e-arve vastuvõtjana registreeritud ostja nõuda müüjalt struktureeritud elektroonilist arvet.

E-kirja manusena saadetud PDF ei lähe arvesse. Struktureeritud e-arve sisaldab masinloetavaid andmeid, mis liiguvad otse ostja raamatupidamissüsteemi. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, kohaldatakse vaikimisi Euroopa standardit EN 16931.

Sama reform leevendas nõudeid teises suunas. Avaliku sektori asutused olid alates 2019. aastast kohustatud vastu võtma ainult e-arveid; see üldine kohustus asendati ostja valiku põhimõttega, mistõttu kehtib nüüd sama reegel nii avaliku kui ka erasektori ostjatele.

Keda see puudutab: ettevõtteid, kes müüvad Eesti avaliku sektori asutustele, suurematele ettevõtetele või automatiseeritud raamatupidamist kasutavatele klientidele. Kontrollige, kas teie arveldustarkvara või raamatupidaja suudab nõuetele vastavaid e-arveid väljastada ja vastu võtta.

ELi €3 tollimaks väikese väärtusega pakkidele

Alates 1. juulist 2026 kaotas EL kuni €150 väärtusega pakkide tollimaksuvabastuse, kui need saadetakse väljastpoolt liitu ELi tarbijatele. Selle asemel kehtestati kindel €3 tollimaks kaubaliigi kohta, mida arvestatakse tariifirubriigi, mitte paki ega ühiku alusel.

See erinevus on oluline. Viie ühesuguse T-särgiga karbile rakendub üks €3 tasu, sest need kuuluvad sama tariifirubriigi alla. Ühe T-särgi ja ühe käekellaga karbile rakendub €6, sest tegemist on kahe erineva kaubaliigiga. Tollimaks lisandub impordikäibemaksule ega asenda seda ning seda nõutakse ettevõttelt — müüjalt, importijalt või nende esindajalt —, mitte kliendilt kauba üleandmisel.

Meede on ajutine. See kehtib kuni 1. juulini 2028, pärast mida rakenduvad nendele kaupadele tavapärased tariifid. Eraldi, umbes 2-eurone käitlemistasu paki kohta on endiselt läbirääkimisel.

Keda see puudutab: dropshipping’uga tegelejaid, kauplemiskohtadel müüjaid ja kõiki, kes impordivad kaupu väljastpoolt ELi. Lepingutes tuleks selgelt sätestada, kas selle kulu kannab müüja või klient.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet.

E-residentsuse tasu tõuseb järgmisel aastal

E-residentsuse taotluse tasu tõuseb kavakohaselt 1. jaanuaril 2027 €150-lt €165-le. Sellest kuupäevast alates kehtib ühtne tasu olenemata sellest, kas võtate kaardi vastu Eestis või saatkonnas, ning sama tasu kehtib pikendamise ja asendamise korral. Kui plaanisite niikuinii taotluse esitada, on seda enne aasta lõppu veidi odavam teha.

Muud asutamiskulud ei ole muutunud; praegune ülevaade on esitatud meie juhendis ettevõtte registreerimise kuludest Eestis.

Mis ei ole muutunud: jaotamata ja jaotatud kasumi maksustamine

Süsteemi tuum on muutmata. Jaotamata kasumit ei maksustata ettevõtte tasandil; jaotatud kasumit maksustatakse jaotamise hetkel. Eestis ettevõtte asutamine ei tähenda endiselt automaatselt Eesti maksustamist — kui ettevõtet juhitakse tegelikult teisest riigist, võib seda maksustada ka see riik, sõltumata sellest, mida Tallinna register näitab. Seda küsimust käsitleb põhjalikult meie juhend Eesti ettevõtte juhtimisest välismaalt.

Ka kolm kohustust on muutumatud: pidada nõuetekohast raamatupidamist, esitada majandusaasta aruanne kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu ning hoida registriandmed ajakohased. Järelevalve on muutunud rangemaks ning meeldetuletusi eiravaid ettevõtteid võidakse trahvida või registrist kustutada.

Kokkuvõte: kas Eesti on endiselt seda väärt?

Kokkuvõttes kujunes aasta asutajatele soodsaks. Ähvardatud maksutõusud ei teostunud, maksusüsteem, mille pärast asutajad siia tulevad, jäi alles ning halduslik pool muutus veidi lihtsamaks. Tõusnud kulud — käibemaks ja väikepakkide tollimaks — mõjutavad konkreetseid ärimudeleid, mitte kõiki.

Eestis ettevõtte asutamine sobib endiselt digiettevõtetele, kes vajavad ELi ettevõtet ja kavatsevad kasumit reinvesteerida. Puhtalt formaalne, täielikult mujalt juhitav struktuur jääb endiselt halvaks valikuks. See, kas Eesti teile sobib, sõltub sellest, kus teie ettevõte tegelikult tegutseb, ning meie ettevõtte asutamise Eestis teenus algab sellest küsimusest.

Saatke päring

Korduma kippuvad küsimused