Lühivastus
Osanike leping on Eesti OÜ kaasomanike vaheline eraõiguslik leping. See reguleerib seda, mida põhikiri ei käsitle: kes mida teeb, kuidas häälte võrdsus lahendatakse ja kuidas partner lahkub. Seadus seda ei nõua ning lepingu võib sõlmida inglise keeles digiallkirjadega ja notarita. Reeglid, mis peavad siduma ka äriühingut ja tulevasi osanikke, kuuluvad põhikirja.
Kui kaks või enam inimest asutavad koos osaühingu (OÜ), võtavad nad tavaliselt vastu e-Äriregistri pakutava standardse põhikirja ning registrisse kantakse iga asutaja osalus. Standardne põhikiri ei ütle midagi selle kohta, mis juhtub siis, kui üks partner lõpetab töötamise, investor soovib liituda või partnerid ei suuda olulistes otsustes kokkuleppele jõuda. Osanike leping täidab selle lünga.
Mis on osanike leping?
Osanike leping, mida selle asutamisel sõlmimise korral nimetatakse mõnikord asutajate lepinguks, on äriühingu osanike vaheline leping. Kuna äriseadustik selle sisu ette ei kirjuta, võivad partnerid kokku leppida kõiges seaduslikus.
Leping seob ainult sellele alla kirjutanud isikuid. Uus osanik ei ole sellega seotud enne, kui ta lepinguga ühineb; seetõttu võimaldab hea leping partneril oma osa müüa ainult ostjale, kes sellele samuti alla kirjutab.
Osanike leping ja põhikiri
Need kaks dokumenti toimivad erinevalt.
| Aspekt | Põhikiri | Osanike leping |
|---|---|---|
| Seadusest tulenev nõue | Jah, igal OÜ-l on see | Ei |
| Keda see seob | Äriühingut ning kõiki praegusi ja tulevasi osanikke | Ainult sellele alla kirjutanud isikuid |
| Avalik | Jah, igaüks saab selle registrist alla laadida | Ei |
| Keel | Eesti keel; lisada võib ingliskeelse versiooni, kuid ülimuslik on eestikeelne tekst | Mis tahes poolte valitud keel |
| Muutmise viis | Osanike otsusega, vaikimisi vähemalt kahe kolmandiku koosolekul esindatud häältega, ning registrikandega | Lepingus sätestatud viisil, tavaliselt kõigi poolte nõusolekul |
| Rikkumise korral | Neid rikkuva otsuse võib kohtus vaidlustada | Rikkuja võib olla kohustatud hüvitama kahju või tasuma kokkulepitud leppetrahvi |
Kõik, mis peab siduma äriühingut või tulevast osanikku, tuleb lisada põhikirja. See hõlmab osade müügi piiranguid, näiteks nõuet saada teiste osanike nõusolek, muudatusi teiste osanike ostueesõiguses enne osa müüki kõrvalisele isikule, suuremaid häälteenamusi ja osadega seotud eriõigusi. Isiklikud ja ärilised tingimused, näiteks rollid, tasu, osa väärtuse määramise valem ning konkurentsikeelu kohustused, jäävad tavaliselt lepingusse.
Seetõttu ei tohi need kaks dokumenti kunagi olla vastuolus. Kui nad on, järgib äriühing põhikirja: otsus võib kehtima jääda isegi siis, kui see rikub lepingut, ning teistele partneritele jääb vaid nõue lepingu rikkunud partneri vastu.
Millal kaasomanikud lepingut vajavad?
Meie kliendid pöörduvad osanike lepingu saamiseks tavaliselt ühes neljast olukorrast:
- Koos äriühingut asutavad asutajad. Reeglid pannakse paika enne konfliktide tekkimist.
- Liitub investor või uus partner. Leping sõlmitakse koos uute osade väljalaskega või osa ostuga.
- 50/50 ummikseis. Võrdsete osadega partnerid pöörduvad sageli siis, kui hääled on juba võrdsed. Selles etapis on lepingut raskem läbi rääkida, kuid sellega saab siiski määrata, kuidas võrdsus lahendatakse.
- Partner soovib lahkuda. Partnerid peavad siis kokku leppima, kes osa ostab, mis hinnaga ja millal.
Mis juhtub ilma lepinguta?
Ilma lepinguta kohaldatakse äriseadustiku vaikimisi reegleid. Tavapärased otsused vajavad osanike koosolekul üle poole häältest, mistõttu 50/50 jaotusega äriühingus takistab häälte võrdsus kõike alates kasumi jaotamisest kuni majandusaasta aruande kinnitamiseni. Üldjuhul ei saa kumbki partner teist sundida oma osa müüma ning töötamise lõpetanud partner säilitab nii osa kui ka õiguse dividendidele.
Meie praktikas lõpevad 50/50 partnerite vaidlused ilma lepinguta tavaliselt ühel kolmest viisist: üks partner ostab pärast pikki läbirääkimisi teise välja, äriühing lõpetatakse või jäetakse lihtsalt maha või jõuab vaidlus kohtusse.
Mida osanike lepingusse lisada?
Kui vaidlus jõuab meieni, selgub tavaliselt, et neljas küsimuses ei olnud kunagi kokku lepitud: kuidas partner lahkub ja mis hinnaga, kuidas lahendatakse häälte võrdsus, mis juhtub, kui partner lõpetab töötamise, kuid säilitab osa, ning kas partner võib konkureerida. Allolev tabel käsitleb neid koos muude tavapäraste tingimustega.
| Tingimus | Mida see reguleerib |
|---|---|
| Rollid ja panused | Kes mida teeb, kes mida panustab, kuidas igaühele tasutakse ja kui palju kasumist makstakse dividendidena |
| Reserveeritud küsimused | Otsused, mis vajavad iga partneri nõusolekut, näiteks suur laen või uus osanik |
| Ummikseis | Sammud, mida järgida häälte võrdsuse korral |
| Lahkujad, vesting ja väljumine | Mis juhtub lahkuva või töötamise lõpetanud partneri osaga ning kuidas määratakse ja tasutakse selle hind |
| Tag-along ja drag-along | Kas vähemusosanikel on õigus müüa samadel tingimustel nagu enamusel ning kas enamus saab neid müüma kohustada |
| Konkurentsikeeld | Kas partner võib pidada konkureerivat ettevõtet või võtta üle kliente ja töötajaid |
| Konfidentsiaalsus ja IP | Et ärisaladused jäävad konfidentsiaalseks ning partnerite äri jaoks loodud töö kuulub äriühingule |
| Leppetrahvid ja vaidlused | Rikkumise eest tasumisele kuuluv kindel summa, kohaldatav õigus ning kohus või arbitraaž |
Ummikseisu ning ostu-müügi tingimused
Ummikseisu tingimus määrab tavaliselt sammude jada: läbirääkimised, seejärel vahendus ja mõlema ebaõnnestumisel ostu-müügi mehhanism, mida nimetatakse sageli shotgun clause’iks. Kõige levinumal kujul nimetab üks partner hinna ning teine peab selle hinnaga kas müüma oma osa või ostma esimese partneri osa. Kuna hinna nimetav partner ei tea, kummale poole ta lõpuks jääb, on tal igati põhjust hoida hind õiglane.
Vesting, lahkuja tingimused ja osa hind
Vesting tähendab, et asutaja teenib oma täieliku osaluse välja aja jooksul ning peab varase lahkumise korral müüma väljateenimata osa teistele partneritele. Sama tingimus võib käsitada äriühingus töötamise lõpetanud partnerit lahkujana, et teised saaksid selle osa kokkulepitud hinnaga osta. Good leaver ja bad leaver tingimused määravad hinna: haiguse tõttu lahkuv partner võib saada turuväärtuse, lepingu rikkuja aga oluliselt vähem. Leppige kokku, kuidas turuväärtus määratakse, kas valemi või sõltumatu hindaja abil.
Osanike konkurentsikeeld
Äriseadustik keelab juhatuse liikmetel, äriühingu direktoritel, konkureerida äriühinguga ilma osanike nõusolekuta, kuid osanikele sellist keeldu ei sätesta. Seega võib osanik, kes ei kuulu juhatusse, alustada konkureerivat äri, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Leppetrahv muudab selle kohustuse praktikas tõhusaks, sest tegelikku kahju on sageli raske tõendada. Hoidke summa mõistlik, sest kohus võib ülemääraseks peetavat leppetrahvi vähendada.
Vormi-, keele- ja notarireeglid
Eesti õigus ei sätesta osanike lepingule erivormi, kuid see peaks alati olema kirjalik. Meie kogemuse järgi kirjutavad kaasomanikud sellele tavaliselt alla inglise keeles, Eesti õiguse alusel, Eesti ID-kaardi või e-Residentsuse digitaalse ID-kaardiga. Nende kaartidega antud allkirjadel on sama õigusjõud kui omakäelistel allkirjadel.
Tingimused, mis kohustavad partnerit osa müüma või ostma, ei vaja lepingu sõlmimisel notarit. Vaikimisi peab notariaalselt tõestama ainult hiljem toimuva osa võõrandamise. Kui osakapital on vähemalt €10,000 ja täielikult sisse makstud, võib põhikiri sellest nõudest kõigi osanike nõusolekul loobuda ning võõrandamine ei vaja siis notarit. Kui äriühing vastab tingimustele ja leping sisaldab väljaostutingimusi, lisame selle loobumise tavaliselt samal ajal põhikirja. Meie juhend osasid müümisest Eesti äriühingus selgitab mõlemat võimalust.
Osanike lepingu koostamine koos Eesti Firma
Teise riigi jaoks koostatud osanike lepingu näidis sobib Eesti OÜ-le harva, sest selles eiratakse kohalikke osade võõrandamise reegleid ja seost põhikirjaga. Meie õigusmeeskond koostab osanike lepinguid inglise keeles Eesti õiguse alusel ning kooskõlastab need põhikirjaga. Kui põhikirja tuleb muuta, näiteks selle loobumise lisamiseks, koostame ja esitame ka muudatuse. Andke meile teada, kuidas osad on jaotatud, ning soovitame sobivaid tingimusi.
Korduma kippuvad küsimused
Ei. Eesti õigus nõuab põhikirja, kuid mitte osanike lepingut. Siiski tasub see sõlmida alati, kui äriühingul on kaks või enam osanikku, eriti võrdsete osade korral.
Ei. Selle võib allkirjastada digitaalselt ka siis, kui see kohustab osanikku hiljem osa müüma. Notariaalselt tuleb tõestada vaid osa võõrandamine, välja arvatud juhul, kui põhikirjas on sellest loobutud; selleks peab osakapital olema vähemalt €10,000 ja täielikult sisse makstud ning nõusoleku peavad andma kõik osanikud.
Jah. Pooled valivad keele ja kuna lepingut registrile ei esitata, ei vaja see eestikeelset tõlget, kuigi kohus võib seda nõuda, kui lepingut kasutatakse kunagi Eesti vaidluses.
Äriühingu seisukohalt põhikiri. Sellega kooskõlas olev otsus võib kehtima jääda isegi siis, kui see rikub lepingut, ning teised osanikud saavad seejärel nõuda lepingu rikkunud osanikult kahju hüvitamist või kokkulepitud leppetrahvi.
