Lühivastus
Nomineeritud juhatuse liige on juhatuse liige, kes on registrisse kantud, kuid ettevõtet juhib tegelikult keegi teine. Eestis on juhatuse liikmete pakkumine litsentseeritud teenus ning seadus ei anna sellisele juhatuse liikmele leebemaid kohustusi: registrisse kantud isik vastutab täielikult. See, kas juhatuse liige on variisik või professionaal, sõltub ettevõtte tegevusest ja sellest, kas ta täidab oma rolli, mitte sellest, kes ta nimetas. Kõige selgem variisiku tunnus on juhatuse liikme allkirjastatud üldvolikiri, millega ta annab ettevõtte juhtimise kellelegi teisele üle. Pangad käsitlevad selliseid struktuure riskinäitajana, mistõttu variisik lahendab harva probleemi, mille tõttu ta palgati.
Nomineeritud juhatuse liige on üks neist mõistetest, mida kõik ettevõtte asutamisel kasutavad, kuid peaaegu keegi ei määratle. Välismaised asutajad küsivad Eestis nomineeritud juhatuse liikme kohta eri põhjustel. Mõni jõuab jurisdiktsiooni, mille seadusi, keelt ja registrit ta ei tunne, ning soovib selle poole eest vastutavat kohalikku inimest. Teistel ei ole veel e-Residentsuse kaarti või nad tulevad riigist, kus kohalik juhatuse liige on kohustuslik. See artikkel selgitab, mida mõiste hõlmab, kuidas Eesti õigus seda teenust käsitleb ning kuidas eristada variisikut piiratud rolliga professionaalsest juhatuse liikmest. Samuti näitab see, miks variisik tavaliselt ei täida inimeste ootusi ning millal on väline juhatuse liige põhjendatud valik.
Enne alustamist üks piiritlev märkus. See artikkel käsitleb ainult juhatuse kohta: isikut, kes on äriregistrisse kantud ettevõtte juhatuse liikmena. Nomineeritud osanik, kes hoiab osasid oma nimel kellegi teise jaoks, ning nomineeritud tegelik kasusaaja on eri korraldused oma reeglitega ja neid siin ei käsitleta. Kui tekstis kasutatakse sõna „nomineeritud“, tähendab see nomineeritud juhatuse liiget.
Mis on nomineeritud juhatuse liige
Kitsas tähenduses on nimeline juhatuse liige isik, kes kuulub juhatusse vaid nimeliselt. Ta on äriregistris, kirjutab alla sellele, millele tal kästakse alla kirjutada, ja jätab tegelikud otsused kellegi teise teha. Tavaliselt annab üldvolikiri äriühingu esindusõiguse otse tagasi isikule, kes seda tegelikult juhib. Kõnekeeles nimetatakse seda Eestis variisikuks ehk tankistiks ning see ei ole kompliment.
Mõistel on ka teisi tähendusi ning sellest tuleneb suur osa segadusest.
- Äriühingu juhtimises on nomineeritud juhatuse liige juhatuse liige, kelle konkreetne osanik või investor on määranud esindama oma huve juhatuses. Riskikapitali tingimuslehed ja ühisettevõtte lepingud kasutavad seda sõna just selles tähenduses ning keegi ei pea seda sobimatuks.
- Riikides, kus nõutakse kohalikku elanikust juhatuse liiget, näiteks Singapuris või Austraalias, on kohaliku juhatuse liikme teenus tavapärane avalikult pakutav lahendus, mida välisomanik ei saa vältida. Teenusepakkuja võtab koha, küsib tasu ja kannab vastutust.
- Offshore-maailmas ja lekete meediakajastustes tähendab sama sõna variisikut, kelle ülesanne on varjata, kellele ettevõte kuulub ja kes seda kontrollib. Seda tähendust peavad inimesed silmas, kui nad nimetavad teenust mürgiseks.
Eestis on offshore-eesmärgil vähe mõtet. Osanikud ja tegelikud kasusaajad on äriregistris avalikud, seega ei varja nimeline juhatuse liige omandisuhete kohta midagi. Variisik võib varjata seda, kes äriühingut tegelikult juhib. See võib olla ärikeelu all olev isik või keegi, kelle nimi ei läbiks panga kontrolli. See võib olla keegi, kes soovib vältida juhatuse liikme vastutust, või välismaal olev omanik, kes soovib, et registris oleks juhtimine Eestis, kuigi keegi äriühingut siin ei juhi. Just seda vastuolu otsivad ametiasutused ja pangad, mistõttu küsimus puudutab alati juhtimist, mitte omandit.
Kõigi taotluste taga ei ole selline ajend. Paljud omanikud satuvad lihtsalt tundmatusse õigussüsteemi, mille keelt nad ei loe, registrisse, mida nad pole kunagi kasutanud, ja reeglitesse, mida nad ei oska hinnata. Nad soovivad kohalikku inimest, kes seda kõike mõistab. See on põhjendatud põhjus juhatuse liikme palkamiseks ning artikkel pöördub selle juurde allpool tagasi. See ei ole põhjus variisiku kasutamiseks: kohalik inimene peab tööd tegema, mitte ainult oma nime laenama.
Praktikas nimetatakse tasu eest juhatuses istuvat ja ettevõtet juhtivat palgatud professionaali sageli samuti nomineeritud juhatuse liikmeks lihtsalt seetõttu, et valdkonnal puudub parem sõna. Silt üksi ütleb vähe. Oluline on, kas registrisse kantud isik täidab ettevõttele vajalikku rolli või kas tegelik juhtimine on inimesel, kellel ametikohta ei ole. Järgmistes osades selgitatakse, kuidas Eesti õigus selle piiri tõmbab.
Mida Eesti õigus ütleb
Eesti õiguses puudub nimelise juhatuse liikme määratlus. Reguleeritud on juhatuse liikmete vahendamise tegevus. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 8 loetleb kolmanda isiku eest juhatuse liikmena tegutsemise või teise isiku sellesse ametisse asumise korraldamise teenuste hulka, mis muudavad ettevõtte trusti- ja äriühinguteenuse osutajaks. Sellisel teenuseosutajal peab olema Finantsinspektsiooni tegevusluba. Ta kontrollib iga klienti KYC reeglite kohaselt ja teatab kahtlastest juhtumitest. Seega seadus teenust ei keela, vaid annab selle litsentseeritud ja järelevalve all olevate ettevõtete kätte.
Seadus ei loo aga juhatuse liikme ametist leebemat vormi. Äriseadustik tunneb ainult üht liiki Eesti ettevõtte juhatuse liiget: aktiivse teovõimega füüsilist isikut, kes juhib ja esindab ettevõtet ning vastutab selle eest. See, kuidas ettevõte selle isiku leidis, ei muuda tema kohustusi.
Miks on teenus üldse seaduslik
Võib tunduda kummaline, et rahapesu tõkestamise seadus lubab sõnaselgelt teenust, mida rahapesu tõkestamise asutused nii tähelepanelikult jälgivad. Loogika on rahvusvaheline. FATF standardid annavad riikidele nomineeritud isikute käsitlemiseks kolm võimalust: need keelata, teenusepakkujaid litsentsida või nõuda, et avaldataks, kes nende taga seisab. Eesti toetub nagu ülejäänud EL litsentsimisele ja avalikustamisele. Nomineeritud isik võib olemas olla, et ametiasutused teaksid, kes ta on ja kes selle korralduse taga seisab.
See muutub peagi veel selgemaks. ELi rahapesu tõkestamise määrust kohaldatakse kogu liidus alates 10.07.2027. See nõuab, et nimelised osanikud ja nimelised juhatuse liikmed hoiaksid ajakohast teavet isiku kohta, kes nad määras, ning selle isiku tegelike kasusaajate kohta. Nad peavad avaldama oma nimelise esindaja staatuse ja need andmed äriühingule, kes edastab need tegelike kasusaajate registrile. Eesti äriühingu puhul, mille omanikud on juba avalikud, on uus element märge ise: registrisse kantakse mitte ainult see, kes on juhatuse liige, vaid ka see, et ta on nimeline esindaja ja kelle nimel ta tegutseb. Igaüks, kes loodab, et nimeline esindaja hoiab korralduse diskreetsena, peaks ootama vastupidist.
Nomineeritud või professionaalne juhatuse liige? Vaadake ettevõtet, mitte silti
Levinud eksiarvamus on, et tegelik juhatuse liige peab omanikest sõltumatult tegutsema. Eesti õigus ütleb vastupidist. Osanikud on osaühingu (OÜ) kõrgeim organ: nad nimetavad ja kutsuvad juhatuse tagasi, kinnitavad majandusaasta aruande ning otsustavad kasumi kasutamise üle. Äriseadustiku § 168 kohaselt võivad nad otsustada ka küsimusi, mis tavaliselt kuuluvad juhatuse pädevusse, ning seda tehes vastutavad nad nende otsuste eest nagu juhatuse liikmed. Juhatuse liige, kes täidab seaduslikku osanike otsust, on omakorda kaitstud: tsiviilseadustiku üldosa seadus vabastab ta selle teo eest vastutusest. Omaniku juhiste järgimine on seega tavapärane äriühingu juhtimine, mitte näilikku korraldust tõendav asjaolu.
Ainult üks mudel on selge. Kui juhatuse liige on olemas ainult allkirjastamiseks, ei näe kunagi raamatupidamist ega pangakontot ega oskaks öelda, millega ettevõte tegeleb, on korraldus variisik ning selle kriitika on õigustatud. Keegi teine juhib ettevõtet ja registris olev isik vastutab asjade eest, mida ta ei näe. Niipea kui korraldus sellest mudelist kasvõi veidi eemaldub, ei ole silt enam ilmne. Ainus aus viis küsimusele vastata on vaadata ettevõtet tervikuna: millega ta tegeleb, milliseid otsuseid tema tegevus nõuab ja kes need teeb.
Kiireim variisiku tunnus on üldvolikiri. Juhatuse liige, kes allkirjastab enda nimel dokumendi, millega volitab omaniku või kellegi teise tegema kõike, mida juhatuse liige võiks teha, on andnud ameti üle, jättes vastutuse endale. Kindlaksmääratud ülesannete volikirjad on tavapärased: raamatupidaja esitab aruandeid, advokaat tegeleb ühe tehinguga, töötaja allkirjastab saatelehti. Juhatuse volitusi dubleeriv üldvolitus on midagi muud ning see on esimene asi, mille kohta hoolikas pank või kohus küsib.
Võtame eriotstarbelise ettevõtte, mis on asutatud ühe kinnisvaraobjekti või laenuportfelli hoidmiseks. Selle tegevus on ette kindlaks määratud, sageli osanike lepingus või investeerimisvolituses, ning osanikul on õigus nõuda, et juhatuse liige seda täpselt järgiks. Juhatuse liikme otsustusruum on kavatsuslikult väike. Ta kontrollib, et iga tehing vastab volitusele, allkirjastab selle, peab raamatupidamist, esitab aruanded ja jälgib ettevõtte maksevõimet. See isik otsustab iseseisvalt vähe, kuid on siiski määratletud rolli täitev professionaalne juhatuse liige, mitte nomineeritud isik. Kui panna sama isik sama kitsa ülesandega töötajate ja igapäevaste maksetega kauplemisettevõttesse, näeks korraldus välja nagu variisik, sest see ettevõte vajab kedagi, kes otsustab iga päev.
| Ettevõtte liik | Mida tegevus juhatuse liikmelt nõuab | Kus jookseb piir |
|---|---|---|
| Töötajate, klientide ja igapäevaste maksetega kaubandus- või teenindusettevõte | Igapäevased otsused lepingute, hinnastamise, töötajate, maksete ja tarnijate kohta | Ainult allkirjastav juhatuse liige on variisik. Juhatuse liige, kes otsustab osa küsimusi ja järgib muudes omaniku juhiseid, on tavapärane. |
| Tütarettevõtteid omav valdusettevõte | Osanikuõiguste teostamine tütarettevõtetes, dividendivood, grupi aruandlus | Otsuseid on olemuslikult vähe. Juhatuse liige, kes täidab osanike otsuseid ja hoiab ettevõtte nõuetele vastavana, on professionaal. |
| Kindla volitusega eriotstarbeline ettevõte | Iga tehingu kontrollimine volituse suhtes, raamatupidamine, aruanded, maksevõime | Otsustusõigus on kavatsuslikult minimaalne. Roll on kitsas, kuid tegelik, ning volituse järgimine on töö. |
| Tegevuseta ettevõte | Majandusaasta aruanne, registriandmed, maksudeklaratsioonid | Roll on väike, kuid täielik. Juhatuse liige, kes esitab dokumendid õigel ajal, teeb kogu töö ära. |
Testil on seega kolm osa. Kas juhatuse liige on üldvolikirjaga oma volitused ära andnud? Kas registris olev roll vastab ettevõtte tegevusele? Ja kas isik täidab seda rolli, olenemata selle ulatusest? Professionaalne juhatuse liige vastab esimesele küsimusele eitavalt ning kahele järgmisele jaatavalt, ükskõik kui üksikasjalikult omanik teda juhendab. Üldvolikiri või eitav vastus ühele kahest viimasest küsimusest viitab variisikule, olenemata teenuse turundusviisist.
Vastutus ei lahku kunagi registrist
Allkirjastamisele piirduva mudeli kummutav paradoks on lihtne. Äriseadustiku § 187 kohaselt peab kohustusi rikkunud juhatuse liige hüvitama kahju, tõendamiskohustus lasub juhatuse liikmel ning nõue aegub viie aasta pärast. Hilinenud majandusaasta aruanne, tasumata maksud, maksejõuetuse järel tegutsemine, õigusvastane väljamakse – kõik need langevad registrisse kantud isikule, sõltumata sellest, mida eraõiguslik kokkulepe ütleb.
Ka omanik ei pääse vastutusest. Eesti kohtupraktika tunnistab, et isik, kes juhib ettevõtet tegelikult ilma registrisse kandmata, võib vastutada põhjustatud kahju eest. Õiguslik tee on vähem otsene kui registrisse kantud juhatuse liikme puhul, kuid see on olemas. Maksuvõlad võivad järgneda ka registrisse kantud juhatuse liikmele isiklikult: maksuhaldur võib teha vastutusotsuse juhatuse liikme suhtes, kes põhjustas võla tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Nomineeritud isik ei vii seega vastutust omanikult üle nomineeritud isikule. Selle asemel tekib ühe vastutava isiku asemel kaks.
Seda mõistev spetsialist nõuab pangakonto, raamatupidamise ja iga lepingu nägemist. Samuti soovib ta omaniku tahet dokumenteeritud osanike otsustena, mitte üldvolikirjana, mis võimaldab omanikul äriühingu nimel märkamatult tegutseda. Sel juhul on korraldus selline, nagu eelmises jaotises kirjeldatud: tegelik juhatuse liige määratletud rolli ja tegeliku tasuga ning omanik, kes suunab äriühingut selle nõuetekohaste organite kaudu. Vastupidine muster on järelevalveasutustele hästi teada. Finantsinspektsiooni äriühinguteenuste sektori uuring leidis sama juhatuse liikme seotuna paljude kliendiäriühingutega ning Eesti riiklik riskihinnang nimetab juhatustes olevaid variisikuid tuntud viisiks varjata seda, kes äriühingut kontrollib.
Miks pangad, register ja maksuamet sellest läbi näevad
Pangad on teine põhjus, miks korraldus ebaõnnestub. Sama seadus, mis lubab nomineeritud isikute teenusepakkujaid, ütleb pankadele, mida jälgida, ning § 37 suurema riskiga näitajate loend sisaldab nomineeritud osanikke ja kõiki anonüümsust soodustavaid teenuseid. Juhatuse liige, kes ettevõtet ei juhi, on samalaadne signaal. Iga kliendiks võtmise küsimustik küsib, kes ettevõtet tegelikult juhib, kes annab juhiseid ja kes hakkab kontot kasutama. Juhatuse liige, kes ei suuda vastata põhilistele küsimustele ettevõtte klientide ja käibe kohta, on õpikunäide hoiatusmärgist ning taotlusega ei jõuta kuhugi. Palgatud juhatuse liige, kes tunneb ettevõtet ja suudab seda selgitada, läbib sama vestluse, mis on veel üks põhjus, miks kogu ettevõtet hõlmav test on oluline.
Register lisab kolmanda probleemi, kuid mitte selle, mida ostjad ootavad. Eesti ettevõtte osanikud ja tegelikud kasusaajad on avalikud, seega ei varja nomineeritud juhatuse liige omandit. Silma paistab vastuolu: registris olev juhatuse liige, kes ettevõtet ilmselgelt ei juhi, ning isik, kes seda juhib, kuid kellel ametikohta ei ole. Seda mustrit näeb vastavuskontrolli spetsialist, kui juhatuse liige ei suuda vastata küsimustele, millele omanik vastab kohe. Maksuhaldurid vaatavad sama lünka. Kui omanik juhib ettevõtet Hispaaniast või Saksamaalt, võib ettevõtte tegeliku juhtimise koht olla seal olenemata sellest, mida Eesti register ütleb. Eesti maksuhaldur kontrollib samamoodi, kus tööd tegelikult tehakse, enne kui ta annab välja KMKR-numbri.
Kõiki ootusi ei öelda välja. Ostja ütleb harva teenuseosutajale, et tegelik eesmärk on hoida keegi registrist eemal või pääseda juhatuse liikme vastutusest. Need lootused jäävad privaatseks ja osa neist hoitakse tahtlikult vaikuses. Tabelis on toodud tavapärased ootused, välja öeldud või mitte, ning see, mis tegelikkuses juhtub.
| Mida ostja loodab, välja öeldult või mitte | Mis tegelikult juhtub |
|---|---|
| Ettevõtet juhtiv isik jääb registrist välja | Osanikud ja tegelikud kasusaajad on niikuinii avalikud ning ettevõtet mittejuhtiv juhatuse liige on nähtav vastuolu, mitte peidupaik. |
| Nomineeritud isik avab pangakonto | Pangad kontrollivad nomineeritud struktuure põhjalikumalt ja küsitlevad kontot juhtivat isikut. Paljud keelduvad. |
| Mul puudub isiklik vastutus | Registrisse kantud juhatuse liige ja teda suunav isik jäävad mõlemad vastutavaks. Midagi ei kanta üle. |
| Lahendus e-Residentsuse puudumisele | Juba on võimalik allkirjastada notari kaudu või kasutada ainult avalduse esitamiseks piiratud volikirja. Juhatuse koht ei olnud kunagi takistus. |
| Kohaliku juhatuse liikme nõude täitmine | Eestis sellist nõuet ei ole. Juhatuse liige võib elada kõikjal maailmas. |
Millal on väline juhatuse liige mõistlik
See kõik ei tähenda, et palgatud juhatuse liige oleks viga. Mitmes olukorras on väline professionaal juhatuses õige struktuur. Ühine on neil see, et isik täidab ettevõttele vajalikku rolli, ükskõik kui lai või kitsas see on.
- Välismaine kontsern, kellele kuulub Eesti tütarettevõte ja kes soovib kohalikku juhti selle igapäevaseks juhtimiseks, ametiasutustega suhtlemiseks ja ettevõtte nimel allkirjastamiseks. Osanikud on ettevõtted ning kontserni juhid ei soovi veel üht juhatuse kohta.
- Üleminekuperiood, näiteks kui asutaja astub tagasi ja omanikud vajavad pädevat juhatuse liiget, kuni nad otsivad alalist isikut, või kui ainus juhatuse liige ei saa mitu kuud tegutseda.
- Investorid, kellele kuulub ettevõte või eriotstarbeline ettevõte, kuid kes ei kavatse seda juhtida ning eelistavad kirjaliku volituse ja aruandluskohustusega tasustatud professionaali sugulase nimele registris.
- Eestis uus asutaja, kes ei oska keelt ega tunne õigussüsteemi ning soovib kohalikku professionaali Eesti poole juhtimiseks. See tähendab ametiasutusi, panka, eestikeelseid lepinguid, esitamisi ja tähtaegu. Asutaja hoiab ärilised otsused; juhatuse liige hoiab ettevõtte korras.
- Reguleeritud tegevusala, mille omanikud palkavad juhatuse liikme, kellel on neil puuduvad kohalikud vastavusalased teadmised.
Igal juhul ei sarnane struktuur variisikuga. Olemas on tegeliku tasuga juhatuse liikme leping, juurdepääs raamatupidamisele ja pangale ning dokumenteeritud otsused ning ükski üldvolikiri ei anna ettevõtet omanikule tagasi. Tasu peegeldab võetud vastutust, mistõttu mõnesaja euro eest aastas pakutav nomineeritud isik peaks tekitama küsimusi, mitte paistma soodsa tehinguna.
Mida enamik inimesi tegelikult vajab
Enamik asutajaid, kes küsivad nomineeritud isiku kohta, vajavad midagi muud ning see on tavaliselt odavam.
- Kui mure on e-Residentsus: saate asutada ja juhtida Eesti ettevõtet ilma kaardita notari kaudu, kasutades ainult avalduse esitamiseks piiratud volikirja, ning taotleda kaarti hiljem.
- Kui mure on kohaliku juhatuse liikme nõue: seda ei ole. kontaktisik Eestis on midagi muud: litsentseeritud teenusepakkuja, kes võtab Eesti aadressil vastu ametlikku posti ning kellel ei ole juhtimisrolli ega vastutust ettevõtte eest.
- Kui mure on paberimajandus: Eestis ei ole ettevõtte sekretäri, kuid teenusepakkuja võib teie allkirjastamiseks ette valmistada juhatuse otsused, registriavaldused ja majandusaasta aruande, nagu selgitab meie juhend äriühingu sekretäriteenuste kohta Eestis. Te jääte juhatuse liikmeks; esitamisega seotud töö võetakse teie töölaualt ära.
Märkus meie rolli kohta
Eesti Firma ei paku nimelisi juhatuse liikmeid selles artiklis kirjeldatud tähenduses: juhatuse liiget, kes on olemas vaid allkirjastamiseks. Kui äriühing vajab siiski oma juhatusse välist spetsialisti, saame aidata teda leida. Hindame iga juhtumit eraldi, enne kui ütleme, kas saame sellega tegeleda, ning pärast poolte kohtumist lepivad nad volituse tingimustes ise kokku. Kui Te ei ole kindel, millises olukorras Te olete, rääkige esmalt meie õigustiimiga. Lahenduseks on tavaliselt e-Residentsuseta allkirjastamisviis, kontaktisik või abi avalduste esitamisel ning vaid harva värvatud juhatuse liige.
