Ettevõtte tulumaks Balti riikides: kuidas Eesti, Läti ja Leedu maksustavad ettevõtte kasumit

Kolme Balti riiki kirjeldatakse sageli ühe madala maksukoormusega piirkonnana ning ettevõtte tulumaksu määrad 22%, 20% ja 17% näivad seda kinnitavat. Neid kolme arvu ei saa otse võrrelda. Kahte neist rakendatakse ainult ettevõttest väljuvale rahale. Kolmandat rakendatakse igale ettevõtte teenitud eurole, sõltumata sellest, kas omanik seda kunagi näeb. Asutaja, kes valib riigi madalaima protsendi järgi, valib tavaliselt vale riigi.

See juhend on mõeldud asutajale, kes võrdleb neid kolme riiki esimest korda. See võrdleb Balti riikide ettevõtte tulumaksu ühe reeglistiku alusel ja vajalikus järjekorras: kuidas iga mudel toimib, millised on määrad ning kuidas need mõne aasta jooksul kokku kujunevad. See käsitleb ka kahte teemat, mille enamik juhendeid välja jätab: ettevõttest tagaukse kaudu väljuva raha maksu ja maksu, mida maksate endiselt oma elukohariigis. Võrdlus keskendub sellele ühele maksule ning mõisteid selgitatakse nende esmakordsel kasutamisel. Iga riigi üksikasjad leiate eraldi lehtedelt: ettevõtte tulumaks Eestis, ettevõtte tulumaks Lätis ja ettevõtte tulumaks Leedus; laiema küsimuse, kus ettevõte registreerida, käsitleb meie võrdlus ettevõttest Eestis, Lätis ja Leedus. Allolevad arvud kehtivad 2026. aasta oktoobri seisuga.

Kaks maksustamismudelit kolmes Balti riigis

Enamikus riikides arvutab ettevõte aasta lõpus oma kasumi ja maksab sellelt maksu, olenemata sellest, kas omanikud raha välja võtavad või mitte. Eesti loobus sellest mudelist 2000. aastal ning Läti järgis 2018. aastal oma praeguse ettevõtte tulumaksu seadusega. Mõlemas riigis ei maksa ettevõte teenitud ja ettevõttesse jäetud kasumilt midagi. Maksuga maksustatakse ainult jaotatud kasum, tavaliselt dividendid, ning kõik, mis jõuab omanikeni kõrvalteed pidi, näiteks ettevõtte kontolt tasutud eraisiklik kulu. Kuna maksu tasumine lükatakse edasi kuni raha väljamaksmiseni, mitte ei tühistata, nimetatakse seda maksude edasilükkamiseks, mitte maksuvabastuseks.

Leedu säilitas oma ettevõtte tulumaksu seaduse alusel tavapärase mudeli: ettevõte maksab maksu iga aasta kasumilt ja kui ta hiljem maksab dividende, maksustatakse osanikku uuesti. See üks erinevus kujundab kõik muu ettevõtte tulumaksu juures Balti riikides, mistõttu Balti riikide ettevõtte tulumaksu määrade tabel algab sellest.

Selle tabeli kahte rida on lihtne valesti lugeda. Eesti 22% ja Läti 20% on protsendid kogu väljamaksest, kaasa arvatud maks: kui omanik soovib kätte saada 80 €, kulutab Läti ettevõte 100 € (80 € omanikule, 20 € maksuks) ning Eesti ettevõte 102,56 €. Seetõttu kirjutatakse samad määrad ka 20/80 ja 22/78 ning Läti määra näete esitatuna 25% ja Eesti määra 28,2%-na; need on samad maksud, mõõdetuna omaniku saadud summa suhtes. Leedu 0% ei ole samuti üldine uute ettevõtete määr: see sõltub osaluste omanikest, tulupiirist, mis arvestab koos selle ettevõttega omaniku teisi ettevõtteid, ning sellest, et ettevõtet ei müüda ega korraldata kolme aasta jooksul ümber. Meie Leedu leht käsitleb tingimusi ükshaaval.

Määrad, mida juhendid endiselt esitavad, kuid mis enam ei kehti

Paljud otsingutulemustes leiduvad Balti riikide võrdlused sisaldavad aegunud arve. Eesti määr oli 20% kuni 2024. aasta lõpuni, regulaarsete dividendide madalam 14/86 määr on kaotatud ning nii 2% aastane maks kogu ettevõtte kasumilt kui ka tõus 24%-ni võeti seadusena vastu, kuid tühistati enne jõustumist. Leedu tavapärane määr oli 15%, siis 16% ja nüüd 17%; väikeettevõtte määr tõusis 5%-lt 7%-le, 0% periood ühelt aastalt kahele ning vana kümne töötaja piirang enam ei kehti. Kui lehel on Leedu puhul 15% või Eesti puhul 14/86, on see kirjutatud enne neid muudatusi.

Üks ettevõte, kolm riiki, kolm aastat

Üldmäärad ei ütle ajastuse kohta midagi, kuid ajastus on kahe mudeli kogu erinevus. Võtame ettevõtte, mis teenib kolme aasta jooksul igal aastal 60 000 € kasumit, jätab selle kõik ettevõttesse ja maksab kolmanda aasta lõpus kogu summa välja oma ainsale omanikule, eraisikule. Viimane veerg näitab uut Leedu ettevõtet, mis kvalifitseerub esimesel kahel aastal 0% ning kolmandal aastal 7% määrale, eeldades, et selle tulu jääb alla 300 000 €.

Tabel näitab kolme asja. Tavalise ettevõtte puhul on Eestis ja Lätis reinvesteeritud kasumi 0% Leedu aastasest maksust suurelt üle ning erinevus kasvab iga reinvesteerimise aastaga, sest Leedu ettevõte alustab iga aastat väiksema rahaga. Uus Leedu ettevõte, mis kvalifitseerub 0% ja 7% määradele, tuleb nende kolme aasta jooksul kõige paremini välja; see on tugevaim argument Leedu kasuks. See kehtib ainult seni, kuni ettevõte jääb tulupiiri alla, säilitab eraisikutest omanikud ning seda ei müüda ega korraldata ümber; eelis tuleneb peaaegu täielikult kahest 0% aastast. Alates kolmandast aastast võtab 7% pluss 15% dividendilt ligikaudu 21% iga aasta kasumist, mis on Läti tasemel ja veidi alla Eesti, samal ajal kui reinvesteeriv ettevõte ei maksa neis kahes riigis midagi. Kasumi igal aastal, mitte lõpus väljavõtmine ei muuda üheski veerus kogusummasid, vaid ainult seda, kui palju raha vahepeal ettevõttesse jääb. Eesti ja Läti mudel seisneb ajastuses: Teie otsustate, millal maks tasutakse, ning seni töötab raha Teie heaks.

Läti valikulise korra alusel maksaks sama 180 000 € ettevõtte tulumaksuna 27 000 € ja üksikisiku tulumaksuna 9 180 €, kokku 36 180 € ehk peaaegu täpselt sama palju kui tavapärane määr. Koduriigis dividendilt tasutav maks lisandub igas veerus ning allpool olev teise tasandi maksu osa selgitab, miks see on Eesti ja Läti puhul olulisem kui Leedus.

Mida iga riik käsitab väljamaksena

Eesti ja Läti 0% kehtib ainult seni, kuni raha jääb ettevõttesse. Mõlemad riigid maksustavad dividendina iga väärtust, mis jõuab omanikeni muul teel. Eesti nimetab seda varjatud kasumi jaotamiseks või töötajale või juhatuse liikmele mineva hüvena erisoodustuseks. Läti nimetab seda tingimuslikult jaotatud kasumiks. Leedu jõuab sarnase tulemuseni teist teed pidi: sama kulu ei ole ettevõtluskuluna lubatud, mistõttu see jääb maksustatavasse kasumisse ja maksustatakse ettevõtte määraga. Tabel hõlmab kõige sagedasemaid juhtumeid.

Muster on kõigis kolmes riigis sama: omaniku kätte jõudev euro maksustatakse kusagil ning erinevad vaid nimi ja määr. Eestis on kõige tavalisem viis, kuidas asutaja saab ettevõtte tulumaksu arve ilma dividendide deklareerimiseta, osanikulaen, mida kunagi ei tagastata. Lätis on see sama laen, mida maksustatakse aasta lõpus. Leedus on selleks erakulu, mida raamatupidaja ei saa maha arvata.

Teine kiht: dividendimaks ja maks koduriigis

Enamik selle lehe lugejaid elab väljaspool Balti riike ning koduriigis dividendilt tasutav maks on sama oluline kui Balti määr. Siin aitavad kaks mõistet. Kinnipeetav maks on maks, mille ettevõte peab dividendilt kinni enne väljamakset osaniku nimel. Maksukrediit on soodustus, mille Teie koduriik annab samalt tulult välismaal juba tasutud maksu eest, et Te ei maksaks kaks korda; maksuleping on kahe riigi kokkulepe, mis määrab, kumb mida maksustab, ning tagab selle krediidi. Dividendimaksu puhul kohtlevad kolm riiki osanikku erinevalt ning just siin lähevad Balti maksuvõrdlused kõige sagedamini valesti.

Viimane rida üllatab asutajaid. Eesti ja Läti maks on ettevõtte maks, mistõttu enamik riike ei luba seda arvestada osaniku enda dividendilt tasutava tulumaksu vastu: Saksamaa või Hispaania resident maksab Baltis 22% või 20% ning sellele lisandub kogu koduriigi määr. Leedu 15% peetakse kinni osanikult ja maksuleping lubab selle tavaliselt krediteerida. Seetõttu võttis Läti kasutusele valikulise korra: 6% on väike summa, kuid see 6% arvatakse koduriigi maksuarvest maha. Kontrollige enne Balti määrade võrdlemist, mitte pärast seda, kuidas Teie riik välismaiseid dividende maksustab. Küsimuse Eesti poolt, sealhulgas vahedividende ja palga või dividendi valikut, käsitleb meie juhend dividendidest Eestis.

Üks reegel kehtib kõigis kolmes riigis ühtemoodi. Ettevõtte registreerimine Tallinnas, Riias või Vilniuses ei otsusta, kus see makse maksab. Kui ettevõtet juhitakse tegelikult Teie koduriigist, võib see riik käsitada seda oma residendist ettevõttena või leida, et sellel on seal maksustatav kohalolek, ning maksustada selle kasumit igal aastal kohalike reeglite järgi. Selle lehe võrdlus kehtib juhul, kui ettevõtet juhitakse Balti ettevõttena; meie juhend Eesti ettevõtte juhtimisest välismaalt selgitab, kus piir jookseb.

Ettevõtte tulumaksu deklareerimine ja tasumine Baltis

Deklaratsiooni esitamine ei ole maks, kuid välisomaniku jaoks on see osa kulust ning siin erinevad kolm riiki rohkem, kui nende määrad näitavad.

Meie praktikas otsustab see rida rohkem juhtumeid kui määr. Läti mudel on Eesti mudel, kuid registreerime regulaarselt Eesti ettevõtteid Läti residentidele, kes on loobunud oma maksuametiga suhtlemisest: vastused võtavad nädalaid, piiripealseid küsimusi tõlgendatakse rangelt ja midagi ei saabu muus keeles kui läti keeles. Leedu nõuab esimesest päevast volitusega raamatupidajat ning toimib seejärel selle raamatupidaja kaudu sujuvalt. Ainult Eestis saab välisomanik esitada maksudeklaratsiooni ise, inglise keeles ja olenemata asukohast.

Milline Balti ettevõtte tulumaksu mudel sobib Teie ettevõttele

Baltis ei ole kõige madalamat ettevõtte tulumaksu, vaid konkreetsele ettevõttele sobiv mudel. Tabel seostab levinud olukorrad riigiga, mille ettevõtte tulumaks neile kõige paremini sobib, lähtudes ainult sellest maksust.

Paljud asutajad pöörduvad meie poole Leedu mõttega, sest 0% ja 7% näivad paberil head, ning muudavad meelt, kui näevad, et 0% sõltub tingimustest, millele enamik neist ei vasta, ning et alates kolmandast aastast tuleb aastamaks tasuda sõltumata raha väljavõtmisest. Leedu juurde jääjatel on tavaliselt üks kolmest põhjusest: piisavalt väike ettevõte soodusmäära säilitamiseks, koduriik, mis krediteerib ainult kinnipeetud maksu, või ettevõte tegutseb Leedus maksust sõltumata. Igaüks neist on põhjendatud ning arvud näitavad, milline Teie puhul kehtib. Kui Teie valik on jäänud kahe riigi vahele, käsitlevad meie paarisjuhendid Eestist ja Lätist ning Eestist ja Leedust lisaks maksule ka registreerimist, kapitali ja igapäevast haldust.

Balti riigi valimine Eesti Firma abil

Registreerime ettevõtteid Eestis ja Leedus ning enamiku klientide jaoks on valik nende kahe vahel. Me ei asuta ettevõtteid Lätis ning kui Teie ettevõtte tegevus on seal juurdunud, teenindab Teid Läti raamatupidaja paremini. Öelge meile, kui palju ettevõte tõenäoliselt teenib, kas kasum jääb sellesse või võetakse välja ja kus Te elate, ning ütleme, milline Balti ettevõtte tulumaksu mudel sobib ja kui palju see esimese kolme aasta jooksul maksab. Eesti ettevõtte puhul tagavad meie raamatupidajad seejärel, et edasilükkamine säilib: igal väljamaksel on õiguslik alus enne raha liikumist.

Saatke päring

Korduma kippuvad küsimused